Kummisikutite lõpp. Praeguseks

Sildid

breketid, breketite hind, Damon Clear, kummisikutid, Maxilla, minu hambad

Olen selle postituse üleslaadimisega kaks nädalat hiljaks jäänud. Põhimõtteliselt oli see mul valmis juba 24. juulil, kui viimati ortodondi juures käisin. Vahepeal pidin aga oma viienädalaselt puhkuselt tagasi tööle naasma ja töö pole just ülemäära hellitanud.

Minu tookordne visiit oli õnneks juba natuke teistsugune, kui viimasel ajal tavaks on saanud. Ma olen nii väga hakanud ootama seda päeva, mil mul breketid eemaldatakse, nii et viimased kuud kui ma muudkui mässasin oma kummisikutitega, kuid ise mingeid muutusi märgata ei osanud … no oli natuke tüütu.

Tol reedel hindas ortodont mu hambad üle ja tundub, et kaks kuud kolmnurkselt kantud kummisikutid on oma tööd korralikult teinud ja vähemalt praegu ma neid enam kandma ei pea. Jee! Järelejäänud sikuteid veel ära ei viska, sest neid veel vaja minna, aga sisimas loodan natuke, et äkki ikka ei ole. Esimesed päevad nendeta olid harjumatud ja pidevalt tundsin, et midagi on puudu, aga nüüd on hambad mõnnad-käivad kenasti kokku ka ilma sikutiteta.

Samuti ei ole mu hammaste ülakaarel enam kummiketti, vaid see asendati pika metallligatuuriga, mis üle mu breketite nüüd lookleb. Kuigi see on metallikarva, siis on ta põhimõtteliselt märkamatu ja muret mulle ei valmista. Ma isegi eelistan seda varianti rohkem kui valget kummiketti – minu suur armastus aasia köögi vastu lihtsalt ei lubanud ketil pikalt kaunis ja valge püsida, mistõttu nägi see paari nädala möödudes juba üsna halb välja. Metall aga värvi külge ei võta ja see mure on nüüd murtud.

Alumisel kaarel muudame ka pisut (mu meelest vähem kui pool millimeetrit) veel ühe hamba asendit, mistõttu tundsin üle hulga aja ka seda päris “breketivalu”, mida ma juba üsna ammu kogenud ei olnud. Tahaks öelda, et mõnus nostalgia, aga no ei olnud.

Järgmise visiidi panime kirja 18. septembriks ja samuti panime kirja aja, millal ma eeldatavalt oma breketitest lahti saan – praeguse seisuga on see 11. detsember. Selleks ajaks olen breketeid kandnud kaks päeva vähem kui aasta ja üheksa kuud, seega mõnevõrra on on raviaeg pikem, kui esialgu planeeritud. Naljakas on mõelda augustis detsembri peale, aga ma ikka natuke mõtlen. Praegu on selle ajani natuke rohkem kui neli kuud ja ma lihtsalt loodan, et see aeg läheb kiiresti. Õnneks tundub, et taas tööl olles, lähebki aeg ülikiiresti. Leppisime arstiga ka kokku, et pärast breketite eemaldamist teeme hammastele ka soodapesu, et need tõeliselt puhtaks saaks. Oeh, ma juba ootan.

Maksma läks seekordne visiit 57 eurot.

 

Selfie

Sildid

breketid, Damon Clear, minu hambad, pildid

Ma pole endast väga kaua ühtegi selfiet teinud, aga jäin täna kuidagi kauaks tööle ja mõtlesin, et näitan oma hambakaari praegusel kujul teile ka. Ja kuna ma ei viitsi pilte arvutisse tõmmata, siis kirjutan seda postitust telefoniga. Vaatame kuidas õnnestub. Pikk tööpäev on näkku kirjutatud ja väsimus karjub igast otsast vastu, aga mis seal ikka.

 

VVV ehk viis visiiti veel

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, muljed

Oeh, ma vaatan, et alustasin selle postituse kirjutamist mõned päevad pärast 20. märtsi, kuid mingil põhjusel ei jõudnud postitamiseni. Põhjusek soli vist see, et mul ei olnud panna ühtegi uuemat pilti ja ega ma ka nüüd paremas seisus ole, aga tahaks selle ikkagi ära teha. Viimane visiit ortodondi juurde oli mul niisiis 20. märtsil ja järgnev jutt ongi kirja pandud mõned päevad pärast seda.

Mõned päevad tagasi käisin järjekordsel visiidil ortodondi juures. Viimased 3 visiiti on mul olnud paarikuuste vahedega, nii et ma kuidagi tunnen, et kui varem mõtlesin päeva jooksul brekude peale üsna tihti, siis nüüd on need muutunud kuidagi …kaugemaks?

Igatahes oli mul väga hea meel möödunud reedel jälle Maxillasse sisse astuda ja nagu jaanauris ka mulle juba öeldi, oli kliinikus “minu” ortodont tagasi. Ma pole iial kohanud teist nii südamlikku arsti, kes naastes oma patsiente kallistab ja kelle rõõm taaskohtumiste üle nii siiras on. Tuju oli kuni õhtuni hea!

MInu hammaste praeguse asendi ja vahepealse progressiga jäädi väga rahule ja kiideti, et avanev pilt on väga hea. Taaskord vahetati alakaarel traatkaar teraskaare vastu ning üleval pingutati olemasolevat ja vahetati kummikett. Sama protseduur, mis on viimasel paaril korralgi olnud. Jätkan ka elastikute kandmist, et saada keskjoon kohakuti, kuigi ka ise näen visuaalselt, et selles suunas on tore liikumine toimunud.

Ravi edasise käigu kohta sain teada, et ilmselt päris septembris veel brekusid ära ei saa, kuid päris kindlasti selle aastanumbri sees. Hinnanguliselt jääb mul viis visiiti veel, millest järgmine on maikuus ning viimased pidid olema lühema vahega. Viis visiiti tundub iseenesest nii vähe, aga samas kui vahed visiitide vahel on suhteliselt pikad, siis aega kulub ikka. Põgusalt mainisime ka võimalust pärast breketite eemaldamist ja hammaste pisikest “taastumist” läbida valgenduskuur, aga eks see tuleb päevakorda kunagi sügisel 🙂

Muud olulist praegu polegi. Mul oli kindel plaan lasta nädalavahetusel endast hunnik naeratavaid pilte teha, kuid kui ilusad päikeselised ilmad ära kadusid ja tuul ning sadu asemele tegid, siis kadus see mõte kuhugi kaugele ära. See omakorda tähendab, et mul pole jälle illustatsiooniks head pilti panna.

Nüüd jätkan aprillikuu muljetega. Ehkki hammaste tundlikkus kadus sel korral suhteliselt kiiresti, siis paar asja teevad mulle ikka häda. Alumine traatkaar on paari viimase öö jooksul kuidagi hõõrunud põse sisse korraliku… vao ja see teeb natuke valu. Mitte midagi hirmsat ei ole ja mingit lahtist haava ka mitte, aga ära hõõrunud on küll. Ma praegu isegi ei kujuta ette, kas vahast oleks siin abi… selle paigutamine oleks juba natuke keeruline.

Lisaks ei ole ma oma toitumist ja sööki jälginud selle pilguga, et kuidas see mu kummiketile mõjuda võib. Tulemuseks on see, et vähem kui kuu ajaga on kett värvunud kollakaks ja minu jaoks muudab see natuke üldmulje hammastest ka kollakamaks. Muid muresid praegu justkui polekski. Las brekud teevad oma tööd ja mina ootan kannatlikult 🙂

Hindadest ka, tšekki mul praegu küll käepärast ei ole, kuid minu meelest läks maksma midagi 72 euro kanti-seal sees siis alakaarel traadivahetus, ülakaarel aktiveerimine ja lisaks kummisikutid (ahjaa, neid olen ma hakanud täiesti ootamatult kuidagi unustama, jälle miski, mida ma seletada väga ei oska 🙂

 

Palju õnne minu breketitele!

Sildid

breketid, Damon Clear, minu hambad, muljed

Eile, 13. märtsil möödus aasta sellest päevast, kui mulle breketid kleebiti. Hurraa, palju õnne armsad brekud-olete kenasti vastu pidanud ja suure töö ära teinud.

Praegu mõtlen, et ehkki ma lähedastele aeg-ajalt ikka hädaldan, et tahaks juba brekudest lahti saada, siis tegelikult on see aasta läinud hämmastavalt kiiresti ja kindlasti läheb ka see pool aastat, mis kõigi eelduste kohaselt veel jäänud on. Ma vähemalt loodan nii.

Nii mõnus on praegu juba vaadata peeglist seda hambumust, mis on tekkinud. Ma pole seda vist varem maininudki, aga lisaks ilusale sirgele hambareale lubavad Damon breketid naeratuse ka pisut laiemaks muuta ja ma võin täiesti ausalt, käsi südamel, vanduda, et minu hambumusega täpselt nii läinud ongi. Ja natuke naljakas on, et sirge hambareaga paistab mulle isegi hammaste kuju natuke teistsugune – kõik hambad tunduvad õige pisut suuremad olevat 🙂

Ma olen jäänud päris paljude piltide peale oma tublide breketitega ja hea meelega näitaks neid siingi, aga paraku on need mul eranditult kõik teises arvutis. Järgmisel reedel lähen ortodondi juurde tavapärasele visiidile ja kui sellest postituse teen, siis ehk juba teisest arvutist ja saan ka pilid juurde lisada. Seniks aga kõik õue ilusat päikest nautima ja kevade saabumisest rõõmu tundma!

Valusaim aeg senises ravis

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad

Eile käisin üle hulga aja jälle ortodondi juures. Eelmisest visiidist oli möödas pisut rohkem kui 12 nädalat, sest detsembrikuus polnud arstil võimalik mind vastu võtta, aga see selleks.

Mäletan, et pärast mu viimast visiiti oktoobrikuus tundsin seda tavapärast valu ja hammaste tundlikkust väga vähesel määral ja tegin oma peas kohe järelduse, et äkki on nüüd brekud juba nii kaua olnud, et tundlikkus pärast aktiveerimist muutbki üha nõrgemaks ja kaob lõpuks üldse ära. Eile sain aru, et minu järeldused olid ikka täiesti valed.

Visiit ise oli juba üsna rutiinne. Ülemisel hambakaarel pingutati traatkaart ja vahetati ära kummikett uue vastu (see oli muutunud nii pika ajaga tumedamaks ja selle vahetust ootasin pikkisilmi). Alla sain täiesti uue kaare ja olingi kabinetist väljas.

Mul on kujunenud tavaks, et kui pärast visiiti kuhugi tormama ei pea, siis lähen mingisse söögikohta, luban endale head-paremat ja söön kõhu korralikult täis, sest tundlike hammastega ei ole ma kuidagi toitu nautima õppinud. No ja tegin sel korral ka nnii. Istusin maha, tellisin söögi, sain söögi kätte ja ei tahtnud esialgu nagu uskudagi, et juba siis andsid hambad endast märku. Aga nii oligi. Ja õhtuga see aina süvenes. Kummalisel kombel valutas rohkem just ülemine kaar. Öösel lõin kaks hambakaart unesegasena omavahel kuidagi liiga tugevalt kokku ja see oli täielik põrguvalu, mida ma enne viimase kümne kuu jooksul tundnud ei ole.

Üldse on kõik mu suus ja selle ümber toimuv praegu väga ebamugav: mõlemas suunurgas on ohatised, hambad on ülitundlikud ja ülakaarel on tagumistel hammastel olevad tuubid põsed seestpoolt veidi katki kraapinud-tõeline hädaorg :), aga küll see nädala pärast kõik jälle kombes on.

Ravi edasisest käigust sain kuulda niipalju, et ülemisel kaarel jäädaksegi nüüd vist kaart ainult aktiveerima, kuid alumisel peaks mõned korrad kaart veel vahetama. Poolteist aastat raviajana on endiselt reaalne, kuigi eks ma lootsin ikka natuke, et ehk saab vähemaga hakkama. Kummisikuteid kannan ka endiselt.

Maksin ma sel korral 71,25 eurot (aktiveerimine+uus kaar+kummisikutid).

Ja toreda uudisena sain teada veel seda, et minu järgmise visiidi ajal, 20. märtsil, võtab mind jälle vastu dr Kiviloo. Äkki on sel ajal kevad ka juba natuke nägu näitama hakanud. mIna igatahes ootan juba hirmsasti 🙂

Ja aega, mil korralikult õuna hammustada saab ootan ka 🙂

Head uut!

Sildid

Damon Clear, minu hambad, pildid

Kuna siinpool on vahepeal olnud suuremat sorti tööalased muutused ja käsil on rohkem kui kunagi varem, siis on ka viimasest postitusest umbes paarsada aastat möödas. Samas tuleb tunnistada, et midagi ülemäära sensatsioonilist hambavaldkonnas vahepeal toimunud ei ole: breketid endiselt suus, kummisikuteid kannan ka endiselt ja kummikett on natuke värvi muutnud-usual stuff.

Minu viimane visiit ortodondi juurde pidi olema 12. detsembril, kuid mingil põhjusel jäi see ära ja see teeb mulle natuke muret. Nagu teada on minu enda ortodont endiselt lapsehoolduspuhkusel ja teda asendav arst on minu arusaama kohaselt selles kliinikus vaid teatud päeva(de)l kuus. Paraku on tal 12. detsembrile midagi ootamatut ette tulnud ja nii lükkus mu visiit enam kui 6 nädalat veel edasi. See tähendab, et kahe visiidi vahele jääb nüüd 12 nädalat. Ma ei tea, see vist on tegelikult Damonite puhul normaalne, aga ikkagi tundub, et aeg venib liiga pikaks. Või olen ma ülemäära kriitiline?

Praguseks olen breketeid kandnud umbes 9 kuud ja pool kuud ehk pisut enam kui pool oletatavast raviajast. Nüüdsest hakkab aeg tikusma selles suunas, et kantud on rohkem kui kanda jääb. Mulle on selline mõttekäik alati väga meeldivana tundunud. Aga soov neist vabaneda kasvab pidevalt…

Rohkem mul paraku praegu öelda ei olegi. Panen ühe pildi ka siia. Seda pilti nähes nägin ka ise esmakordselt, millisena breketid küljelt vaadates paistavad.

Ma reeglina uusaastalubadusi ei anna, aga praegu tundub mõistlik lubada, et järgmine postitus tuleb tiba väiksema vahega 🙂

 

Seitse ja pool kuud breketitega

Sildid

breketid, breketite hind, Damon Clear, hambad, hinnad, kummisikutid, Maxilla, minu hambad, tarkusehambad

Nüüdseks olen jõudnud oma breketisaagaga nii kaugele, et pärast kaarevahetust või aktiveerimist hambad enam tundlikuks ei muutu. Möödunud reedel külastasin ortodonti ja just sellised protseduurid mind ees ootasidki: alumisel kaarel vahetati traat tugevama vastu ja ülemisel aktiveeriti. Kaarevahetuse üle alakaarel oli mul küll hea meel, sest vana traat kippus jälle tuubist välja tulema ja kuna see oli juba iseenesest üsna tugev traat, siis ei olnud selle tagasisaamine üldse kerge. Ahjaa, kummikett vahetati ka ära. Olin märganud, et seekord oli see mul värvi muutnud küll – karri värvis selle helekollaseks ja mind häiris see väga. Hoolimata hammaste korralikust pesemisest, tundus ikka, et hambad on jäänud kuidagi mustaks ja naeratus ei olnud kuigi kena.

Tavapärane valulik tundlikkus hammastel jäi aga tulemata. Vaid õrnalt tundsin, et jah, midagi on tehtud, aga võrreldes varasemate kordadega oli valu olematu.

Hea uudis minu jaoks oli ka see, et oktoobrikuu keskel tehtud tarkusehamba operatsioonist paranemine läks väga hästi. Valuvaigisteid vajasin vaid esimesel päeval ja siis ka nö igaks juhuks, põletiku hoidsin antibiootikumidega eemale, paiste ei läinud ja mitte midagi ei muutunud tuimaks ehkki närvide läheduse tõttu, mind selle eest hoiatati. Naljakas, et kõige keerulisem operatsioon kukkus lõppkokkuvõttes välja kõige paremini 🙂

Kummisikutit pean samuti edasi kandma, kuid ausalt öeldes olen ma sellega juba nii ära harjunud, et ei võta ka söömise ajaks enam suust ära. Praeguseks olen breketeid kandnud 7,5 kuud, nii et isegi pool ajast pole veel läbi saanud, aga mulle tundub, et edusammud on juba nii suured, et ootan kannatamatusega päeva, mil need mul ära võetakse 🙂

Vahepeal on blogi vastu jälle huvi tuntud ja üks lugu koos piltidega ilmus buduaar.ee portaalis. Mulle jäi mulje, et mõnele Buduaari-lugejale tundus, et olen läinud sama teed, nagu paljud blogipidajad ja teen Damon breketitele reklaami, saades ise midagi vastu. Keegi koguni pakkus, et saan selle eest oma breketid tasuta? Võin kinnitada, et kõik senised kulutused on ikka tulnud minu enda taskust ja mis reklaami puutub, siis …  lihtne on öelda häid sõnu ja “reklaamida” midagi, millesse ma ise usun. Heade sõnade eest ei pea mu meelest alati midagi vastu saama. Neid võiks niisamutigi tihedamini öelda. Breketid ja kauni naeratuse saavutamine on mulle väga olulised ja teades, kui palju see minu enda enesetunnet parandanud on, siis on mul alati hea meel, et keegi sama tee ette võtta otsustab.  Minu ainuke kahetsus seni on küll olnud vaid see, et ma ise kogu teekonda juba varem ette ei võtnud 🙂

Ja kui juba rahale jutt läks, siis seekordne visiit läks püsikliendi soodustusega maksma 71.25 euri (üks kaar aktiveerimisega, breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine, kummisikutite asetamine).

Sügisõhtud on käes. Sel aastal olen otsustanud pimeda aja, vihma ja pori üle mitte vinguda. Äkki läheb siis kiiremini mööda 🙂

Pilt tuleb Halloweeni-teemaline

Tarkusehamba eemaldamine vol 3

Sildid

hambad, hinnad, Judent, minu hambad, tarkusehambad

Nii-nii! Kolm läinud, üks veel. Täna käisin eemaldamas kolmandat tarkusehammast, väljavalituks osutus alumine parempoolne.

Ausalt öeldes olin selle eemaldamise pärast pisut ärevil juba nädala alguses. Miks? Sest ma teadsin, et see hammas on halvas asendis, peaaegu horisontaalis ja takkapihta on ta veel kõverate juurtega. Samuti teadsin, et alumiste tarkusehammaste eemaldamisel on paranemine vaevalisem ja kui mul juba ülemistega kehvasti läks, siis võib arvata, et ees on rasked ajad.

Ja arsti juurde jõudes läks olemine veelgi masendavamaks. Kirurg vaatas röntgenpilti ja ütles, et hamba asend ja kõverad juured talle muret ei tee. Nendest tõsisemaks pidas ta juuretippude lähedust tundenärvidele. Sain teada, et suure tõenäosusega saavad närvid hamba eemaldamisel vigastada,  see omakorda põhjustab igemes, huules, keeles ja hammastes tuimust (sel suupoolel) ning tundlikkus võib taastuda kuudega, mõnikord aastatega ja harvemal juhul ei taastugi.

See tegi mu nii õnnetuks ja eks mu üleüldine närvilisus aitas ka kaasa ja korra oli tõesti tunne, et ma hakkan juba sealsamas nutma. Samas saime mõlemad arstiga aru, et ruumi on vaja ja eemaldamisest ei pääse. Mis seal ikka, viskasin siis pikali.

Tuimestussüst tehti alguses nelja kohta. Enne alustamist küsis õde kirurgilt, kas puuri ka vaja läheb. Vastus oli, et läheb küll ja mitte vähe. Ohjah. No ja siis alustati. Lõiget ma ei tundnud, puurimisest tingitud vibratsiooni aga küll. Vahepeal tundsin kerget valu ja sain mõned süstid juurde. Siis hakati sikutama ja ragistama. Ma olin enne lõikust otsustanud, et hoian silmad kinni, et ei peaks nägema neid veriseid instrumente ja minu meelest oli see õige otsus. Aga mingi hetke pärast kuulsin, kuidas arst ja õde omavahel arutasid, et vaata, kui kõver see juur ikka on. Ma siis vaatasin ka ja nägin, et mu hammas oli kirurgil käes. See oli küll üllatus. Ülemiste puhul läks nende väljasaamisega ligi tund ja märksa probleemsem alumine tuli välja 20 minutiga. Fantastiline!

Oma tuima näoga läksin ostsin apteegist antibiootikumid ja valuvaigistid ja tulin koju. Pärast kahte eelmist operatsiooni olen ma koju jõudes nutma hakanud, sest mul on endast alati nii kahju olnud, aga täna oli teisiti. Mul oli nii hea meel, et operatsioon läks kiiresti ja suhteliselt valutult ja ma ei tundnudki ennast eriti õnnetuna. Ja suunurk jäi terveks! See tähendab, et tõenäoliselt ei tule ka ohatist 🙂

Täna on mul vaba päev, nii et võtsin koju jõudes oma ravimid, veekannu, külmakoti ja arvuti ning kobisin voodisse. Hea uudis on jälle see, et verejooks peatus kiiresti. Praegu on suus ebameeldiv maitse, sest mulle pandi haavale pisike tampoonike mingi ravimiga. Valuvaigisteid olen seni võtnud ühe.

Aga nüüd… ma ei taha midagi ära sõnuda ja hõisata enne õhtut, aga vähemalt praegu ma saan küll öelda, et ma tunnen nii huult, keelt, iget ja hambaid selles suuosas. Kas võis tõesti minna õnneks ja närvid ei saanud kahjustada? Ma ei tea, aga praegu tundub küll nii. Või selgub see mingil põhjusel hoopis hiljem? Ei tea. Ootan ja vaatan.

Operatsiooni hind oli 150 eurot, tänu soodustusele maksin mina 135.

Nüüd paranen ja viimase hamba eemaldamise jätan järgmisse aastasse. Tasa ja targu. See viimane on muide täpselt samasugune :S

Suur pildipostitus

Sildid

breketid, minu hambad, muutused, pildid

Woah!Kaks postitust lühikese aja jooksul?? Suhteliselt laisa blogipidaja jaoks üsna uskumatu liigutus. Tegelikult on asi selles, et hiljuti valisin oma üüratust fotokogust välja pilte, mida tahaks ilmutada. Ilmutamiseks valisin välja 250 viimase 6-7 aasta jooksul tehtud fotot. Aga see pole tegelikult üldse oluline. Tähtis on see, et neid fotosid sirvides nägin uuesti tervet hunnikut pilte, kus mu hambad on NII KOLEDAD. Ja kuna ma pole pärast esimest paari postitust oma hammastest enne breketeid eriti pilte lisanudki, siis panen siia nüüd neid terve hunniku. No ja et asi väga nutuseks ei kisuks, panen mõned pildid viimase poole aasta jooksul toimunud muutustest ka. Läheb lahti!

Enne breketeid:

Kevad 2006

Talv 2005

Kevad 2012 (reeglina selliste peapaeltega ei käi. Ilmselt oli midagi tähistada:))

Kevad 2012 (puuder on vist koju jäänud)

– Kevad 2012 (Maailma kõige ägedama inimesega. Puuder on jälle kodus)

– Kevad 2012

– Talv 2007?

-Sügis 2013

Nüüd mõned vähe kaunimad pildid. Breketeid olen selleks ajaks kandnud kolm kuud

Fotod: T. Haljand

Pärast poolt aastat breketitega

Nii! Nüüd on tükiks ajaks eneseeksponeerimisega kõik. Ma arvan 🙂

Septembrikuu visiit

Sildid

abivahendid, breketid, breketite hind, Damon Clear, hambaniit, kummisikutid, Maxilla, minu hambad, ortodont

Eile oli mul suur au kohtuda asendusarst Ene Paaliga, kes mõnda aega mu kikude reastamise eest hoolt kannab. Arsti kohta on mul öelda ainult positiivseid sõnu: sõbralik, professionaalne ja seletas, miks mingi liigutus vajalik on.

Seekord oli esimene kord, kui mul traatkaart ei vahetatud. Toimus vaid breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine. Täna, päev hiljem, on veidi tundlikuks muutunud vaid alakaar, aga võrreldes eelmiste kordadega on see tühiasi.

Küll aga vahetati ära kummikett, millest ma endiselt ei ole jõudnud pilti teha. Ehkki mulle tundus, et olin eelmise kummiketi eest hästi “hoolitsenud” ja vältisin teadlikult tugevama värvipigmendiga sööke, et see ikka kena ja hele hoida, siis uue ketiga võrreldes tundus, et mõnevõrra oli eelmine siiski tumedamaks muutunud. Ortodont ise oli aga koguni imestunud, et kummikuett nii heledana õnnestus hoida. Eks ma proovin uue eest sama hästi hoolitseda.

Uuendusena kannan nüüd kummisikuteid. Õigemini ainuses-kummisikutit. Vaatasime ühes arstiga peeglist mu hambumust ja märkasime, et kui paremal pool käivad hammaste sik-sakilised read kenasti kokku, siis vasakul on veel väike nihe ja ka hammaste keskjoon on paar millimeetrit nihkes, nii et nüüd tõmbame ülakaare paika.

Panen siia internetist leitud pildi, et näidata, milline üks sikuti (elastik) välja näeb:

Allikas: hambaarst.ee

Minul kinnitub sikuti alakaarel kuuendale hambale kleebitud breketi külge (tegelikult on see vist tuub, mille küljes on pisike konksukene) ja ülakaarel silmahambale kinnitatud breketi “naga” otsa. Kandma peaks neid ööpäevaringselt, kuid hammaste pesuks ja söömiseks võib eemaldada. Samuti ütles arst, et kui hambad on pärast aktiveerimist tundlikud, siis võib sikutite kandmisega alustada mõni päev hiljem, et mitte lisavalu põhjustada.

Sellises nunnus põdrapildiga pakendis nad on

Küsisin ka käitumisjuhiseid, kui peaksin vahepeal kolmanda tarkusehamba eemaldama (aeg on kirja pandud oktoobrisse) ja sain vastuseks, et kui suus on niikuinii “segased ajad”, siis võib jätta väikese vahe sikutite kandmisse. Eks ma vaatan, kuidas seekord see eemaldamine läheb ja otsustan enesetunde järgi.

Igatahes tundub, et ravi edeneb kenasti ja ootan huviga järgmisi etappe. Järgmine visiit on planeeritud 31. oktoobriks.

Ahjaa, vahepeal tegin ühe ebaõnnestunud ostu. Kuna mind tüütas tavalise hambaniidiga tegutsemine ära, sest see on nii ajamahukas ja tülikas, otsustasin lõpuks osta endale spetsiaalselt breketikandjatele mõeldud hambaniidi, millel on tugevdatud ots ja mida on lihtne kaare alla viia.
Hakkasin katsetama ja tõepoolest –  niit läheb kenasti ja lihtsalt kaare alla, aga … see niit oli nii jäme. Minu jaoks see nagu ei olnudki niit vaid nöör või pael. Minu kitsaste hambavahede vahele oli seda võimatu saada ja päris jõudu ma ka kasutada ei tahtnud. Kindlasti on inimesi, kellele see väga hästi sobib ja kelle jaoks see on hea abivahend, aga mina pean vähemalt praegu kindlaks jääma oma vanadele-headele õhukestele Oral-B’dele. GUM’i niidi andsin ära.

Allikas: hygieneproductshopper.com.
Ideaalne oleks, kui saaks kombineerida GUM’i tugevdatud otsa ja Oral-B õhukese niidi. Siis oleks õhtused protseduurid eriti mugavad.

Maksma läks seekordne visiit tavapärased 66.50 (breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine 2×30 + kummisikutite asetamine 10. No ja siis muidugi püsikliendisoodustus -5%).

Kõik. Kõht läks tühjaks selle hambajutu peale 🙂