Selfie

Sildid

breketid, Damon Clear, minu hambad, pildid

Ma pole endast väga kaua ühtegi selfiet teinud, aga jäin täna kuidagi kauaks tööle ja mõtlesin, et näitan oma hambakaari praegusel kujul teile ka. Ja kuna ma ei viitsi pilte arvutisse tõmmata, siis kirjutan seda postitust telefoniga. Vaatame kuidas õnnestub. Pikk tööpäev on näkku kirjutatud ja väsimus karjub igast otsast vastu, aga mis seal ikka.

 

Head uut!

Sildid

Damon Clear, minu hambad, pildid

Kuna siinpool on vahepeal olnud suuremat sorti tööalased muutused ja käsil on rohkem kui kunagi varem, siis on ka viimasest postitusest umbes paarsada aastat möödas. Samas tuleb tunnistada, et midagi ülemäära sensatsioonilist hambavaldkonnas vahepeal toimunud ei ole: breketid endiselt suus, kummisikuteid kannan ka endiselt ja kummikett on natuke värvi muutnud-usual stuff.

Minu viimane visiit ortodondi juurde pidi olema 12. detsembril, kuid mingil põhjusel jäi see ära ja see teeb mulle natuke muret. Nagu teada on minu enda ortodont endiselt lapsehoolduspuhkusel ja teda asendav arst on minu arusaama kohaselt selles kliinikus vaid teatud päeva(de)l kuus. Paraku on tal 12. detsembrile midagi ootamatut ette tulnud ja nii lükkus mu visiit enam kui 6 nädalat veel edasi. See tähendab, et kahe visiidi vahele jääb nüüd 12 nädalat. Ma ei tea, see vist on tegelikult Damonite puhul normaalne, aga ikkagi tundub, et aeg venib liiga pikaks. Või olen ma ülemäära kriitiline?

Praguseks olen breketeid kandnud umbes 9 kuud ja pool kuud ehk pisut enam kui pool oletatavast raviajast. Nüüdsest hakkab aeg tikusma selles suunas, et kantud on rohkem kui kanda jääb. Mulle on selline mõttekäik alati väga meeldivana tundunud. Aga soov neist vabaneda kasvab pidevalt…

Rohkem mul paraku praegu öelda ei olegi. Panen ühe pildi ka siia. Seda pilti nähes nägin ka ise esmakordselt, millisena breketid küljelt vaadates paistavad.

Ma reeglina uusaastalubadusi ei anna, aga praegu tundub mõistlik lubada, et järgmine postitus tuleb tiba väiksema vahega 🙂

 

Suur pildipostitus

Sildid

breketid, minu hambad, muutused, pildid

Woah!Kaks postitust lühikese aja jooksul?? Suhteliselt laisa blogipidaja jaoks üsna uskumatu liigutus. Tegelikult on asi selles, et hiljuti valisin oma üüratust fotokogust välja pilte, mida tahaks ilmutada. Ilmutamiseks valisin välja 250 viimase 6-7 aasta jooksul tehtud fotot. Aga see pole tegelikult üldse oluline. Tähtis on see, et neid fotosid sirvides nägin uuesti tervet hunnikut pilte, kus mu hambad on NII KOLEDAD. Ja kuna ma pole pärast esimest paari postitust oma hammastest enne breketeid eriti pilte lisanudki, siis panen siia nüüd neid terve hunniku. No ja et asi väga nutuseks ei kisuks, panen mõned pildid viimase poole aasta jooksul toimunud muutustest ka. Läheb lahti!

Enne breketeid:

Kevad 2006

Talv 2005

Kevad 2012 (reeglina selliste peapaeltega ei käi. Ilmselt oli midagi tähistada:))

Kevad 2012 (puuder on vist koju jäänud)

– Kevad 2012 (Maailma kõige ägedama inimesega. Puuder on jälle kodus)

– Kevad 2012

– Talv 2007?

-Sügis 2013

Nüüd mõned vähe kaunimad pildid. Breketeid olen selleks ajaks kandnud kolm kuud

Fotod: T. Haljand

Pärast poolt aastat breketitega

Nii! Nüüd on tükiks ajaks eneseeksponeerimisega kõik. Ma arvan 🙂

Pool aastat breketitega

Sildid

breketid, Damon Clear, hambad, huumor, minu hambad, pildid, tarkusehambad

Tegelikult saab täpselt pool aastat täis küll alles laupäeval, aga kuna ma juba tean, et laupäeval ma arvuti taha ei satu ja ka nädala ülejäänud päevad mööduvad eriti töiselt (ei mingit sotsiaalmeediat), siis on õigem selline kokkuvõttev postitus ära teha nüüd.

Kuus kuud peaks olema täpselt kolmandik ajast, mil ma üldse breketeid kandma pean. Mis on kuue kuu jooksul muutunud? Kõige olulisem ja ägedam muutus on loomulikult see, et hambad on sirged! Mu ülakaar on praegu tõesti kaunilt paika loksunud ja seda on peeglist nii mõnus vaadata. Mõtlesin, mis ma mõtlesin aasta tagasi, aga praegust hambarida ei osanud ikkagi kuidagi ette kujutada. Alumised hambad peavad veel pisut liikuma ja siis on ka see rida sirge. Viimasest kaarevahetusest on muutunud veel niipalju, et hambakaared on hakanud jälle paremini omavahel kokku käima. Vahepeal oli asi selles osas ikka päris nukker-kokkupuutepindu oli vaid 2-3 ja toidu mälumine oli üsna keeruline. Ebamugav ka. Ma muidugi loodan, et ma midagi nüüd ära ei sõnu, aga tundub, et selles osas liigub asi paremuse poole.

Tean, et olen teile võlgu pildi kummiketist. See on mul kogu aeg meeles, aga alati tuleb midagi ette ja seda pilti ei ole mul ikka veel. Õnneks pole aga kummikett vahepeal värvi muutnud, nii et ühel päeval ma selle pildi ikka siia lisan.

Blogiga juhtusid vahepeal aga naljakad asjad. Eks ma olin teadlik (ja selle poole ka püüdlesin), et breketite kohta infot guugeldades siia blogisse välja jõutakse, aga ikkagi tuli mulle üllatusena, kui Damon breketsüsteemist selle blogi valguses lugu sooviti kirjutada. Mis mul selle vastu sai olla. Nii ilmuski Äripäeva lisalehes Terviseuudised lugu minu senisest koegmusest Damon’itega ja natuke blogist ka. Võimalik, et lähiajal kirjutan ka ise sel teemal midagi, aga seda peab veel natuke arutama 🙂

Mis edasi? Järgmine visiit ortodondi juurde on juba vähem kui kolme nädala pärast (26. septembril) ja siis ootab mind ees juba uus arst. Vaatame, kas tuleb lihtsalt kaartevahetus või liigume edasi ja tuleb midagi veel juurde. Millalgi peaksin vist hakkama elastikuid kandma, aga praegu ei ole mul aimugi, kas ja kuidas ja millal.

Kuna pühapäeval toimub ka Püha Üritus 2014 ehk Tallinna maraton, siis saab läbi ka see aeg, mil intensiivne trenn nädalakava dikteeris. Sellele mõeldes panin endale dr Tiigimäe-Saare juurde ka uue aja pisikeseks operatsiooniks. On aeg eemaldada alumised tarkusehambad ja kuna senised suuõõne-operatsioonid üsna vaevaliselt mul möödunud on, siis on juba praegu väike närv sees. Aja sain 16. oktoobriks. Pean ortodondiga nõu ja kui talle tundub, et opi võiks ära teha, siis teen ära.

Niimoodi heietada on päris mõnus. Jaah…ehkki mul on ravi algusest möödas alles kuus kuud ja aasta ootab veel ees, siis olen viimasel ajal üsna tihti mõelnud juba sellest, kuidas oleks naeratada ilma breketiteta. Mõtlen juba, et pärast eemaldamist tahaks teha korraliku sooda- või pärlipesu ja ehk ka valgendada, aga katsun end vaos hoida, sest sinnani on tõesti veel aega.

Kui lugeda kokku kõik selleaastased külastused hambaarsti, ortodondi ja suukirurgi juurde, siis olen hambaarsti tooli sel aastal istunud 10 korda ja tõenäolilselt istun vähemalt neli korda veel. Kõlab nagu hobi 🙂

Järjekordne kaartevahetus, kummikett ja uus ortodont

Sildid

breketid, breketite hind, Damon Clear, hambad, Maxilla, minu hambad, ortodont, pildid

Eile käisin järjekordsel visiidil Maxillas, et vahetada üla-ja alakaarel traat ära. Ausalt öeldes ootasin ma alakaare vahetust väga, sest juunikuus pandud elastne kaar kippus pidevalt tuubist välja tulema. Mõnel päeval tuli ühelt või teiselt poolt see välja pärast igat vähegi toekamat söögikorda ja see tegi mulle muret. Mu tore elukaaslane asetas selle küll iga kord tagasi, aga suvi on juba kord selline kaootiline aeg ja nii mõnigi kord juhtus, et olin ise näiteks nädalavahetuseks kuskile pärapõrgusse ära sõitnud ja sellised protseduurid olid raskendatud. Seega ootasin uut ja tugevamat kaart väga.

Visiit algas aga hoopis ülakaarega ja täiesti ootamatult ütles ortodont, et nüüd on aeg ülakaarele kummikett paigaldada. See tuli mulle ikka üllatusena, sest ma polnud üldse uurinud, mis etapid mind veel ees ootavad. Häbi on tunnistada, aga mu esimene mõte oli, et millisena see hambarida nüüd veel välja nägema hakkab? Kui nähtav see kummikett olema saab? Jube pealiskaudne. Aga paigaldatud see sai ja seejärel ka traat vahetatud. Pärast end peeglist vaadates sain kergendatult ohata, kummiketti pole ÜLDSE näha. Asjatundmatu inimene ei märka seda kohe kindlasti. Kummiketi puhul kuulsin veel hoiatust, et erinevalt metallist, kipub kumm väga hästi endasse võtma erinevaid toiduvärve, mistõttu tuleks tugeva pigmendiga toite süües ettevaatlik olla. Arst tõi näitena punapeedi, ohtra karriga maitsestatud road ja muud sellised söögid. Eks ma püüan neid vältida, et säilitada kummi ilusat heledat värvust
Alumistega oli ainult kaarevahetus ja saingi oma oodatud tugevama kaare ja täna, päev hiljem, annab see ikka väga tugevalt tunda. Mul on nii valus, et olen juba hakanud valuvaigisteid võtma. Samas olen rõõmus, et vähemalt ülakaar endast oluliselt märku ei ole andnud, nii et olukord on isegi hea.

Ortodondi kabinetist lahkusin aga väga laia naeratusega. Mu hea arst ütles, et seni on ravi kulgenud väga hästi: ülakaare hambad on kenasti reastunud ja tekkinud vahed mõnede hammaste vahel saavad kummiketiga ka kenasti korda. Samuti on alakaarel toimunud tagumiste hammaste liikumine ootuspärastelt ja järgmiseks visiidiks peaks olema ka eeshammaste ruumipuudus kadunud. Ma olen nii õnnelik selle üle ja mul on nii hea meel seda ülemist hambarida peeglist vaadata. Praegu ma juba kujutan ette, milline mu naeratus järgmise aasta septembris paistma hakkab. Imekaunis! (on küll pisut piinlik niimoodi öelda, aga ma olen tõesti rõõmus!)

Ühe uudise sain eilsel visiidil veel. Järgmisel visiidil võtab mind vastu juba uus arst, sest minu praegune arst, dr Kiviloo, suundub kohe-kohe lapsehoolduspuhusele. Mõnda aega asendab teda dr Ene Paal. Olen põnevil ja olen üsna kindel, et ka uue arstiga saab klapp olema hea. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on võimalik, et juba jaanuaris on dr Kiviloo osaliselt tagasi ja jätkame vanaviisi. Küllap ma annan siis ikka teada.

Seekord läks visiit maksma ootuspäraselt 66.50 eurot (2×35 (kaks kaart) – 5% soodustus).

Täna panen siia illustratsiooniks ühe pildi oma praegusest naeratusest. Nädala jooksul lisan uue postitusena ka pildi hambumusest, et näidata, milline see kummikett ikkagi on (ehkki ma kardan, et selle märkamatuse tõttu on seda pildil raske näha :))

Hambakõrgendus

Sildid

breketid, huumor, Maxilla, minu hambad, pildid

Ilmselt suure kiirustamise tõttu unustasin eile mainida, et breketid alumistele hammastele ei olnud neljapäeval ainuke lisandus mu suus. Ühele hambale (paremalt kuuendale) tehti peale ka pisike kõrgendus, et ma ise mõnda breketit lahti ei hammustaks. Nimelt käivad hambakaared praegu kokku niimoodi, et ilma kõrgenduseta hammustaks ma suure tõenäosusega vähemalt ühe breketi lahti ja selle vältimiseks “ehitatigi” see hammas pisut kõrgemaks. Visuaalselt tundub, et ehitusmaterjaliks oleks  nagu valguskõvastuva plommi materjal ja keelega katsudes on see nagu pisike künkakene või kühmukene hamba peal. Kuna praegu on hambad endiselt tundlikud ja midagi tahket ma närinud ei ole, siis ei oska anda täielikku hinnangut, kuivõrd ebamugavaks see kõrgendus osutub, aga karta on, et ega selline märgatav ebatasasus väga mugav olla saa. Samas tundub mulle, et breketikandjad harjuvad suuõõnes toimuvate muutustega üsna ruttu ja ega siin virisemiseks põhjust pole- kõik on ju helge eesmärgi nimel 🙂

Täna ennast ei eksponeeri ja panen hoopis ühe naljapildi

Breketid alakaarel

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, muljed, pildid

Eelneva ja selle postituse vahele on jäänud terve maailma aeg, aga eks juuni ongi selline kiire aeg. Kevadest saab vaikselt suvi (päris kohale pole see veel jõudnud, aga on päikeselisemad päevad veel ikka ees), minu tutvusringkonnas on see kõige tihedam sünnipäevaaeg, lisaks jaanipühad, ohtralt trenni ja sada muud asja. Hambad on mul kogu see aeg aga usinasti liikunud ja nüüd on jälle käes aeg, kui nad endast eriti tugevalt märku annavad.

Neljapäeval sai täis kolm ja pool kuud sellest ajast, mil mulle ülakaarele breketid kleebiti. Nüüd oli järg alakaare käes. Arsti juurde minnes teadsin juba mida oodata: jälle pandi suhu sikuti, mis üla-ja alahuule veidi eest ära tõmbas, et arstil mugavam manööverdada oleks. Jälle algas hammaste ettevalmistamine ja seejärel ükshaaval breketite kleepimine. Nagu eelnevalt arstiga kokku lepitud oli, siis said alla kõik breketid metallist. Seekord saime kogu protseduuri vähe rahulikumalt läbi teha, sest mäletatavasti olin eelmisel korral veel toibumas tarkusehamba eemaldamisest ja seetõttu püüdis arst minu säästmiseks veidi kiiremini asjaga ühele poole saada.

Toolist tõustes ja end peeglist vaadates tabas mind täpselt samasugune kerge šokk nagu esimeselgi korral. Täiesti ausalt, mulle tundus esmapilgul see breketirida nii inetu ja robustne. Ma olen oma alumistele hammastele alati vähem tähelepanu pööranud ja mõelnud, et ega naeratades keegi neid ju niikuiniii ei näe ja polegi oluline, milline see rida on. Aga nüüd, nähes, kui kõver see breketitraat on ja kui kitsas isegi breketitel endal esimesel kuuel hambal on, siis sain aru, et selle rea korrigeerimine on hädavajalik.

Esimesed tunnid olid väga harjumatud. Suus tundus nii vähe ruumi olevat ja mulle tundus, et terve mu nägu on üks suur breket, aga püüdsin mõelda lõpptulemuse peale ja hakkasin siis tasapisi harjuma. Ka keegi lähedastest pole öelnud, et see rida nüüd eriti silmatorkav on ehkki rääkides alumised hambad paljastuvad.

Hammaste tundlikkus jõudis kogu oma hiilguses pärale järgmisel hommikul. Olin valmis kõige hullemaks, sest lisaks vahetati ka ülakaarel traat ära, seega eeldasin, et esimesed päevad tulevad väga hullud, kuid minu õnneks ei ole ülemised hambad endast üldse eriti märku andnud või siis on alumiste hammaste valu selle lihtsalt varjutanud. Jah, alumised hambad on vähemalt mul ikka väga hellad ja reedel võtsin isegi ühe valuvaigisti. Söönud olen valdavalt kohupiimakreeme ja jogurteid, sest muu on vähemalt esimesel kolmel päeval liiga kõva olnud. Reedel sain süüa mõned küpsemad maasikad, aga õige pea osutusid ka need liiga suureks suutäieks ja pealegi jäid need tohutul alumistesse breketitesse kinni, nii et  loobusin.

Alumiste breketitega sain uuesti kasutusele võtta ka breketivaha. Seekord ei häirinud mitte traadiots, vaid esihammaste breketid, mis kippusid alahuulele valu tegema. Täna (pühapäeval) on see normaliseerunud. Mingisuguseid kergeid haavakesi tunnen põskedel ka, aga valu need ei tee.

Väga loodan, et hammaste tundlikkus nädalaga möödub. Praegu on turul saada nii palju head värsket kraami, kõike tahaks süüa!

Maksma läks neljapäevane visiit mulle koos püsikliendi 5-protsendilise soodustusega 656.26 eurot (10 Damon breketit, 4 kleebitavat tuubi, 14 hamba eeltöötlus, 2 Damon kaart). Enne ravi lõppu ja breketite eemaldamist vist enam nii suuri väljaminekuid ette näha pole 🙂

Aga breketitega mõlemal kaarel olen nüüd juba täiesti harjunud  ja jään põnevusega ootama, kuidas ja millal need hambad liikuma hakkavad 🙂

A et keegi luupainajatega magama ei läheks, siis panen ühe veidi kenama pildi ka. Naeratus breketitega kenasti näha 🙂

Edusammud!

Sildid

breketid, minu hambad, muutused, pildid

Homme saab kaks nädalat kaarevahetusest ja 10 nädalat breketite panekust ja nüüd ma võin küll südamerahuga öelda, et muutusi on ka visuaalselt näha. Olen varem juba maininud, et muutusi on olnud tunda pidevalt: küll ei käi ülemine ja alumine hambakaar kokku, siis on esihambad loksuma hakanud ja nihkunud jne. Samas oli aga pilt, mis peeglist vastu vaatas üsna samasugune, mis enne breketeid. Selliseid pisikesi muutusi ma loomulikult silmaga ei märganudki, aga tunne, et miski seal suuõõnes toimub, on olnud kogu aeg olemas.

Päev pärast seda, kui mul traatkaar ära vahetati jõudis kohale hammaste tundlikkus ja minu hinnangul oli see seekord tugevam ja ebamugavam. Hambad olid ikka väga hellad, aga see ju käib kogu protsessi juurde. Endamisi isegi mõtlesin, et ongi hea- on kohe tunda, et hammastele avaldatakse survet ja on aeg laisklemine lõpetada. Mõne päeva pärast vaatasin peeglist hoolikalt hambaid ja juba siis tundus, et see kõige viltusem hammas, mis reast täitsa väljas on olnud ja mis oli breketravi alustamise peapõhjus on hakanud trügima hambaritta. Korra mõtlesin, et äkki see on lihtsalt soovunelm ja palusin elukaaslasel samuti üle vaadata. Ta on mul selline uimasevõitu ja väga midagi aru ei saanud, aga olgu öeldud, et ta ei saanud ka alguses aru, miks mul breketravi üldse vaja on 🙂

Oma kahtlustele sain aga kinnituse õe kaudu, kes kipub sageli lausa ülemäära kriitiline olema. Igatahes leidis ta, et hammas on “peaaegu nagu normaalsel inimesel”. See oli tema viis öelda, et asi hakkab ilmet võtma. Polnud küll teab mis kompliment, aga minu meele tegi väga rõõmsaks. Olen tähele pannud, et naeran nüüd veel rohkem. Enne tundus traatkaar kuidagi inetult kõver olevat, aga ka see on nüüd sirgem ja naeratan enesekindlamalt. Jah, pikk tee on veel minna ja hammas ei ole kaugeltki korralikul reas, aga ta liigub!

Tõestuseks väike pildike:

Järgmise korrani!

Esimene kaarevahetus

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, muljed, ortodont, pildid, suuhügieen

Eile seadsin sammud jälle ortodondi kabineti poole, et vahetada ära senine traatkaar oma breketitel. Näitasin arstile oma hambad ette ja sain kinnituse, et kõik kulgeb plaanipäraselt. Ta täheldas, et probleemsed hambad on tulnud veidi allapoole ning hakkavad paika nihkuma. Ka see, et mu kaks esihammast (mis enne olid sirged) veidi oma asendit muutnud on, pidi olema täiesti normaalne, sest surve ja teiste hammaste liikumise tõttu saab mõjutatud terve hambakaar.

Traadivahetuse protseduur ise oli väga kiire ja lihtne. Lihtsalt võeti vana traat välja ja pandi uus ning tugevam asemele. Kokku võttis visiit aega isegi vähem kui 10 minutit. Kasutasin ka võimalust ja küsisin mõned mind vaevanud küsimused ära. Esiteks sain loa eemaldada alumised tarkusehambad sügisel. Arst sai väga hästi aru, et minu puhul on operatsioonist paranemine pikk ja ebamugav protsess, aga suve tahaks ju ometi nautida. No ja loomulikult ei taha ma jätta jooksutreeningutesse pausi, sest Tallinna maratonini on jäänud ainult pisut rohkem kui neli kuud. Kuhu see aeg niimoodi kaob?

Paika panime ka alumisele kaarele breketite paigaldamise aja – see on täpselt kuue nädala pärast neljapäeval. Kuupäev on siis 26. juuni ehk üsna kohe pärast jaanipäeva. Rääkisime veel üle, et alakaarele tulevad tavalised breketid, mis sobivadki alakaarele paremini. Ma olen ortodondiga nõus selles osas, et alumised hambad on (vähemalt mul) üsna pisikesed, mistõttu mõjuks keraamilised breketid neil üsna robustselt. Ka üks tore blogilugeja on maininud, et tavalised metallbreketid on märksa madalamad ja on võrreldes kõrgete keraamilistega nagu õrn pärlirida.

Palusin ka anda hinnangu oma suuhügieenile ja sain positiivse vastukaja. Miks ma sellest hügieenist nii palju räägin? Aga sellepärast, et absoluutselt kõik artiklid, brošüürid, raamatud ja muud allikad, kus breketitest räägitakse, rõhutavad perfektse suuhügieeni olulisust ja pidevalt selliseid meeldetuletusi saades, hakkan paratamatult mõtlema, et ehk ei tee ma piisavalt, ühesõnaga muutun pisut paranoiliseks. Jah, ma pesen oma hambaid hommikul ja õhtul äärmiselt hoolikalt, samuti üritan pesta ka pärast söögikordasid. Õhtul lisaks niiditan ja puhastan pisikese harjakesega veel eraldi brekude ümbruse ja loputan suuveega, aga pean tunnistama, et iga kord pärast söögikorda ei ole hambapesu võimalik. Ma küll loputan suu siis puhtaks, aga võrdväärne pesuga see ei ole. Samuti jäi mul vahepeal vahele nädal niiditamist, sest pärast tarkusehamba eemaldamist ei saanud suud lihtsalt piisaval määral avada. No ja siis olid jälle süümekad. Need on pisiasjad, aga ma tõesti tahan teha kõik endast oleneva, et breketravi õnnestuks. Olen veendunud, et ravi õnnestumine ei sõltu ainult heast ortodondist ja paksust rahakotist, vaid minu ja ortodondi toimivast koostööst.

Aga nüüd veidi eilse visiidi tulemusest. Kuna seekord teadsin, mis mind pärast visiiti ees ootab, lubasin endale pärast visiiti just selliseid sööke, mille puhul teadsin, et järgneva nädala jooksul on nende söömine raskendatud. Nimelt jõuab mulle paljuräägitud hammaste tundlikkus kohale järgmisel päeval ja täpselt nii juhtuski. Täna hommikul enam oma harjumuspärast hommikusööki nautida ei saanud ja valisin veidi pehmema toidu.
Ja veel-hammaste niiditamine on suurepärane viis saada järjekordne kinnitus, et hammastega toimuvad muutused. Mõnede hammaste puhul on mul praeguseks hetkeks isegi raske niiti vahele saada, samas on mõned hambavahed, mille puhul läheb niit vahele eriti lihtsalt ehkki veel nädal tagasi ei läinud. Viimane lause on jube kohmakas ja halvasti sõnastatud, aga mõte on selles, et hambavahede laiused muutuvad pidevalt. Silmaga seda ei näe, aga peene hambaniidi puhul saab väga hästi aru.

Ja viimasena rahast. Eilne visiit läks mulle maksma 33,25 eurot (see on koos soodustusega, tavahind oli 35 eurot).

Minu kaasaskantav hambapesu-komplekt. 20-sendine komplekti ei kuulu, see on pildil lihtsalt võrdluseks.

Peaaegu seitse nädalat breketitega

Sildid

breketid, hingeõhk, pildid, suuhügieen

Õues on nii ilusad ilmad ja kevadega on tegemisi tulnud terve hulk juurde, nii jõuangi alles nüüd siia, et jutustada möödunud nädalatest.

Viimane kord, kui siia kirjutasin olin just tulnud teiselt operatsioonilt ja nii hea on öelda, et sel korral läks paranemine hoopis paremini. Põletikku ei tulnud ja üsna uljalt sain juba samal nädalal selle suupoolega süüa. Vahepeal tundsin küll, et hingeõhk ei ole väga värske, aga see läks ka ajaga mööda.

Visuaalsel vaatlusel ei ole hambareaas muutust märgata, aga päris ausalt võin öelda, et ise olen muutusi suus küll tundnud ja tajunud ja ma enam isegi ei kahtlusta, et see pelgalt platseebo võiks olla. Seda, et hambad “lahtised” tunduvad olen vist juba maininud ja see on jätkunud siiani. Kummaline muutus on toimund kahe esimese lõikehambaga, neist üks ulatub umbes pool millimeetrit teisest allapoole ja on õige pisut ka teisest eespool. Varem seda ei olnud ja ka praegu on seda teistel inimestel pea võimatu märgata, aga ise tajun seda väga hästi. Samuti tundub mulle, et see probleemne kõrgemal asuv silmahammas on veidi hakanud allapoole tulema, kuid see võib küll lihtsalt mulle tunduda nii.

Välja näeb mu hambarida praegu selline:


Oeh, kuidas küll tahaks, et see kõige probleemsem hammas ka mingit märki liikumisest näitaks 🙂

Mõned päevad ostsin endale apteegist pisikese sprei-pudelikese hingeõhuvärskendajaga. Ma poleks ausalt arvanud, et ma iial midagi sellist ostan, aga kohati ikkagi tekib mure, kas suheldes on mu hingeõhk ikka värske ja kuna see pudel on nii pisike ja lihtne ka pisikese kotiga kaasa võtta, siis mõtlesin, et miks mitte. Maitse on sellel tõesti värske ja mõnus piparmündine. Ma kindlasti unustan vahepeal ära, et see jubin mul kotis on, aga ehk saab isegi harjumuseks 🙂

Selline pisike pudelike, 6,25 ml. Maksis alla kolme euro.

Järgmise nädala neljapäeval saab breketite panekust ülareale täpselt kaheksa nädalat ja sel puhul lähen külastan ortodonti. Siis ehk kuulen ka tema hinnangut praeguse seisu ja edasise tegevuskava kohta. Ilmselt ei jää tulemata ka järjekordne periood tundlike hammastega 🙂