Tülikad tarkusehambad

Sildid

minu hambad, pildid, tarkusehambad

Erinevaid hädasid seoses tarkusehammastega olen kuulnud tihti: küll teevad kasvades põrguvalu, küll on juba kasvades kindel, et kaaries neid ohustama hakkab, lisaks veel erinevad koledad ja verised stsenaariumid nende välja opereerimiste ja tõmbamistega. Just hiljuti sattusin Facebookis lugema ühe tuttava õudusjuttu sellest, kuidas ta läks tarkusehammast välja tõmbama ning sai traumeeriva kogemuse osaliseks: lugematu arv tuimestavaid süste, hamba “pooleks saagimine”, ajakulu kokku poolteist tundi ja palju verd. Minu jaoks kõlas see ikka väga jubedalt, seda enam, et paljude jaoks on tegu olnud suhteliselt kiire ja valutu protseduuriga.

Minul endal ei ole ükski tarkusehammas veel lõikunud ja see toob mu teele mõned takistused. Panoraamröntgen näitas, et hambad on igemes siiski olemas, aga vales asendis. Ülemised on suunaga hambakaare poole, nii et kui need otsustavad lõpuks välja tulla, siis on üsna kindel, et mõjutavad hambumust terves reas. Mõistlik on need ilmselt juba enne breketite panekut eemaldada. Minu mõtteid kinnitas ka ortodont, kuid lisas, et see ei ole otseselt nädalate küsimus ja tarkusehambaid saab välja opereerida ka siis, kui brekud juba peal on ehkki see võib kirurgile ruumipuuduse tõttu ebamugavamaks osutuda.

Minu toredal hambaarstil oli kohe soovitada hea kirurg, kes selle töö valutult ja kiiresti ära teeks. Janne Tiigimäe-Saar on väga suure kogemustepagasiga näo- ja lõualuukirurg, kelle kohta olen ainult head kuulnud ja lugenud. Õnneks võtab ta vastu ka samas kliinikus, kus niikuinii oma hambaid ravimas olen harjunud käima. Tarkusehammaste eemaldamise kohta on erinevates kohtades nii palju infot ja mul tekkis jälle nii palju küsimusi:  kas see on valus? milline tuimastus tehakse? kaua haavad paranevad? jne.  Mingil hetkel hakkasid need küsimused mind nii hirmsasti painama, et ma otsustasin dr Tiigimäele kirjutada. Ausõna, ma reeglina ei kirjuta arstidele oma muredest ja ei küsi nahaalselt küsimusi, aga no ei andnud need tarkusehambad rahu. Loomulikult andsin ma endale aru, et arstil ei ole mitte mingisugust kohustust mu kirja lugeda ja veel vähem mulle vastata, aga ometigi sain vastuse. Mitte küll kõikidele küsimustele, aga veidikene selgemaks läks pilt küll.

Dr Tiigimäe vastas, et protseduur ei ole valus ja kestab umbes 30 minutit. Sõltuvalt kliinikust on ühe hamba operatsiooni hind 100-150 eurot.  Judent hambakliiniku kodulehel (mina käin Judent Tartu kliinikus) on tarkusehamba eemaldamise hinnaks märgitud 40-100 eurot, nii et ilmselt tuleb arvestada selle kõrgema määraga. Tiigimäe sõnul on ODE hambakliinikus ka Haigekassa järjekord, kuid seal on ühe hamba järjekord umbes aasta ja Haigekassa nõuab saatekirja oma arstilt ning tasustab vaid teatud diagnoosiga tarkusehambaid. Selline see vastus siis sai.

Tean, et aastat ma ootama ei hakka ja võib-olla ei saa ma seda aega endale üldse lubadagi, nii et mingil ajal tuleb see käik ikkagi ette võtta ja asi ära teha. Loodan vaid, et minu käigust ei saa stseen õudusfilmist, vaid kerge ja valutu protseduur.

Lõpetuseks üks pildike ka

(vasakul. Kõrval on kaks tšehhitari, kellel on absoluutselt kadestamisväärselt kaunis hambarida. Kumbki pole nooremana breketeid või tavalisi hambaklambreid kandnud. No püha ebaõiglus! 🙂 Kevad 2012)

Suuhügieenist

Sildid

hambahari, hambaniit, hügieen, Oral-B, pildid, suuvesi

Kuna minu järgmise visiidini ortodondi juurde on veidi vähem kui kolm nädalat aega, siis otsustasin vahelduseks siia ka veidi muust kirjutada, nimelt suuhügieenist. Hammaste pesu vajalikkust pole vist kellelegi seletama või tõestama vaja hakata, kuid isegi selles lähevad arvamused sageli lahku:  mõni arvab, et harjama peaks kaks minutit, mõni jällegi rohkem. Mõni arvab, et ühest korrast päevas piisab, mõni ruttaks võimalusel pärast igat söögikorda hambaid pesema. Mõni eelistab pesta ringjate liigutustega, mõni edasi-tagasi. Võimalusi on ju igasuguseid ja vastavat väljaõpet omamata ei julge mina ka mingisugust tõde kuulutada, aga hea meelega räägin, mismoodi mina oma hammaste eest hoolitsen.

Hiljuti läksin tavaliselt hambaharjalt üle elektrilisele hambaharjale. Tegu on kõige tavalisema ja poes umbes 28 eurot maksva Oral-B (Braun) hambaharjaga, millel väga palju igasuguseid tulesid ja vilesid (taimereid, signaale) küljes ei ole. Vaid siis, kui 2 minutit harjatud saab, annab vaikselt märku ja siis peseb edasi. Isiklikult olen väga rahul selle tööga, mis see pisike hari ära teeb. Kuna hambaharja pea on üsna väike, siis ulatun sellega ka kõige tagumiste hammasteni ja saan need tõeliselt puhtaks. Ka teiste hammaste puhul tunnen, et erinevus tavalise harjaga on tuntav ja hambad on puhtamad.

Olen foorumites kohanud mõnede inimeste arvamust, et elektrilise hambaharjaga pestes kipuvad igemed taanduma, aga arvan, et kui avaldada harjale vajutades vaid nõrka survet, siis ei juhtu midagi hullu. Ka minu hambaarst on elektrilise harja heaks kiitnud. Veidi aega tagasi pidin otse töölt hambaarsti juurde minema. Enne visiiti mõtlesin kiiresti töö juures hambad veel ära pesta (avastasin, et inglise keeles on olemas isegi vastav termin, mis tähistab enne hambaarsti külaskäiku hammaste läikimalöömist: dentalrush) ja haarasin kodust kaasa tavalise hambaharja. No oli ikka üsna harjumatu küll ja kuidagi kohmakana tundusin endale ja veendusin, et minule elektriline hambahari sobib (aga võib-olla on see mu hoopis laisaks teinud?). Samas on vastupidiseid näiteid kindlasti ka.

Selline see minu Oral-B on. Mugava inimesena tegin pildi telefoniga, seepärast ka kehv kvaliteet

Teine abivahend minu igapäevases suuhügieenis on hambaniit. Pean tunnistama, et läks ikka päris mitu nädalat enne kui hambaniit harjumuspäraseks ja rutiinseks muutus ehkki näiteks USAs on hambaniit sama loomulik kui hambaharigi. Minu tõukas lõplikult hambaniidiusku järgmine lause: “Igal hambal on viis pinda, mis vajavad puhastamist. Kui me harjaga pääseme ligi kolmele pinnale ja teeme kõik, et need puhtaks saada, siis miks peaks kaks ülejäänud pinda tähelepanuta jätma?“

Ja nende kahe pinna puhastamisel tulebki appi hambaniit. Minule on alati sattunud kätte jällegi Oral-B hambaniidid, sest neid müüakse ka tavapoodides ja ikka juhtun mõnikord endale „tagavaraks“ ostma. Tean, et hambavahede puhastamiseks on ka imepisikesed tikuharjakesed, aga neid ma proovinud ei ole. Mulle lihtsalt tundub nende kasutamine keerulisem, sest minu suus on hambad tihedalt kokku pressitud ja ehkki need tikud on tõesti peened, siis ma ei kujuta ette, kuidas need hammaste vahele saaksin. Hambaniit aga läheb kenasti.

Hambaniit ja suuvesi, millest ka kohe räägin

Õhtused suuprotseduurid lõpetan suuveega. Jällegi asi, mida veel paar aastat tagasi regulaarselt ei kasutanud. Siis kui Listerine igale poole müügile tuli ja soodsa hinnaga ka veel, siis otsustasin suuveest oma igapäevahügieeni osa teha. Ja ehkki mulle väga meeldis see värske tunne, mille Listerine (ükskõik milline) mulle suhu jättis, siis paraku suu limaskestale oli see minu puhul ülemäära kipitav ja lausa valus.

Uudishimulikuna hakkasin muidugi ka guugeldama,  et kas suuvesi on üldse kasulik või pole selle kasutamisest erilist tolku ja enda üllatuseks leidsin mitmete inimeste postitused erinevates foorumites, kes väitsid, et pikaajalisel kasutamisel on suuvesi hammastele jätnud hoopis inetud ja silmapaistvad jäljed. Selguse saamiseks otsustasin asja üle küsida oma hambaarstilt, kes ütles, et suuvee kasutamine peaks samuti olema suuhügieeni loomulik osa, kuid suuvett suvaliselt supermarketiriiulilt haarata ei maksa.

Ta seletas, et ka tema juurde on pöördunud mitmed inimesed ning kurtnud, et suuvee kasutamisest on tekkinud hammastele pruunid jäljed. Et seda vältida, soovitas ta mul otsida suuvett, mis ei sisaldaks kloorheksidiini. Nimetatud aine on värvitu, raskestilahustuv, väga leeliseline laia toimespektriga antimikrobiaalne aine ning seda on hambaarstid kasutatud alates 1959 aastast (allikas: hambaarst.ee) ja see on reeglina sees igemepõletikuvastases suuvees. Minu hambaarsti sõnul ongi need suuveed mõeldud inimestele, kellel on hambad suus liikuvad ja lahtised ja igemed põletikulised. Minul selliseid kaebusi ei ole, seega soovitas ta hammaste värvi säilitamiseks pöörduda apteeki ning otsida sealt kloorheksidiini ja alkoholita suuvesi. Valisin Raeapteegist suuvee nimega Biorepair. Selle maitse on värske ja piparmündine, kuid piisaval lahja, et mitte haiget teha. Konsistentsilt on see tihke ja veidi nagu … lubjane, aga see ei häiri.

Lõpetan jällegi ühe hambapildiga. Oeh, tahaks juba pihta hakata kõigega.
-M.

2011 Pärnus

Ortodondi konsultatsioon

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, ortodont, pildid

Eile käisin esimest korda ortodondi juures konsultatsioonis, et saada sotti, mida saab ja mida ei saa mu hammastega teha. Juba mitu kuud tagasi olin otsustanud, et minu hammastega hakkab tegelema dr Margit Kiviloo Tartu Maxillast. Määravaks said siin tuttavate soovitused ning arsti kogemus. Maxilla ei pruugi kindlasti olla kõige odavam variant, kuid olen üsna kindel, et töö kvaliteet on hinnaga vastavuses.

Dr Kiviloo on asjalik ja väga sõbralik arst. Esmalt vestlesime põhjustest, miks ma ortodondi juurde üldse tulin. Minu ühte esilekerkivat hammast märkas ta kohe. Vestlusele järgnes hammaste kontroll ja assistendi abiga pandi kirja kõik, mis mu suus toimub: senised täidised, hambumuse anomaaliad, huulekidade kõrgus, hammaste keskjoone nihe (minul oli 2 mm viltu), hinnang suuhügieenile (õnneks hea) jne. Ortodondi juurde minnes oli mul veel õhkõrn lootus, et ehk tuleb breketid paigaldada vaid ühele kaarele, kuid sai üsna pea selgeks, et ravi õnnestumiseks on neid vaja mõlemale kaarele. Nihutades hambaid ülemisel kaarel ja jättes all kõik samasuguseks, ei hakka hambad enam korralikult kokku käima, mälumispinnad ei ühildu ning pikapeale on ravi tulemus null. Ohjah, eks ma seda oskasin arvata ka. Väike ruumipuudus on all niikuinii, kui mind ennast see esteetiliselt häirima pole hakanud. Kaua see suu-uurimine ei kestnud, umbes nagu tavalise hambaarst juures.

Järgnevalt tutvustas arst mulle erinevaid võimalusi mu hammaste korda tegemiseks. Erinevad võimalused üle vaadanud, leidsime koos, et minu puhul annaks kõige paremaid ja kiiremaid tulemusi Damon-breketsüsteem. Damon’id on viimastel aastatel üsna levinud ja eeltööd tehes jäin ka mina pidevalt neist lugema. Sarnaselt tavalistele metallbreketitele kleebitakse iseligeeruvad Damon metallbreketid hammaste välimistele pindadele. Damon breketid kinnituvad kaaretraadile spetsiaalsete lukkude abil, võimaldades breketitel libiseda mööda kaaretraati. Damon breketite suureks eeliseks on see, et hammastele tekitatakse ruumi juurde loomulikul teel ning reeglina ei ole tarvis oma hambaid eemaldada. Samuti on Damon’eid vaja aktiveerimas käia harvem ja väidetavalt jääb ka ravi aeg veidi lühemaks kui tavaliste breketitega. Muide, sarnaselt tavalistele breketitele on ka Damon’ite puhul võimalik paigaldada hammastele vähem silmatorkavad valged breketid (Damon Clear).

Otsus Damon’ite kasuks oli tehtud ja mis seal salata, edeva inimesena otsustasin ülemisele  kaarele esihammastele (silmahambast silmahambani) lasta paigaldada just Damon Clear’id. Mu enda hambad on üsna väikesed ja metallbreketid oleks ilmselt isegi liialt silmatorkavad. Eks nad paistavad välja niikuinii, aga vähemalt on siis endal veidi parem peegelpilti vaadata. Idee järgi peaks breketid mu suus välja hakkama nägema sellised (muidugi mitte nii ilusate hammaste peal :)).

Aga nüüd rahast. Tartu Maxillas maksis ortodondi esmane konsultatsioon, mis sisaldas patsiendi uurimist ja raviplaani koostamist (kokku kestis visiit umbes 30 minutit) 22 eurot. Kuna teadsin, et visiite (ja üsna kulukaid) tuleb mul tulevikus palju, siis lasin teha endale ka Maxilla kliendikaardi, mis maksis 13 eurot. Kokku läks see esimene visiit maksma seega 35 eurot, millest läks maha 5% kliendikaardi soodustus. Kokku seega 33,75 eurot.

Mõistan, et esmapilgul võib see kliendikaardi 5%-line soodustus tunduda üsna tühine ja arvasin ka ise nii, kuid suuremate summade puhul see juba natuke loeb. Nimelt läheks minu puhul breketid ülemisele kaarele (6 valget breketid ja ülejäänud metall) umbes 800 eurot. Sellelt summalt on 5% juba 40 eurot, mis on minu meelest juba üsna hea kokkuhoid. Kuna selliselt on breketeid lasknud panna ilmselt mitmed teised dr Kiviloo patsiendid, siis tean täpselt, et ülemine kaar läheb minu jaoks koos soodustusega maksma 763 eurot. Alumine kaar, mis paigaldatakse neli kuud hiljem ja kuhu ma valgeid breketeid panna ei lase, läheb koos soodustusega maksma pisut üle 600 euro. Need on eeldatavalt vähemalt esialgu suuremad väljaminekud (hiljem, kui on aeg breketid ära võtta ja retainer paigaldada on jälle rohkem raha kulumas, kuid sinna on veel päris palju aega). Damon’eid tuleb aktiveerimas käia iga 6-8 nädala järel ja ühe kaare aktiveerimine maksab Maxillas 35 eurot, kaks kaart seega 70 eurot.  Ahjaa, ravi eeldatavaks pikkuseks ennustas arst praegu poolteist aastat.

Järgmine visiit on 6. veebruaril, siis teeme jäljendid ning kolju külgülesvõtte.

Lõpetuseks vaadake veel veidi mu kõveraid hambaid:

(sügis 2013)

(veidi udune, kevad 2013)

(niimoodi poolikult naeratades ei olegi olukord väga hull, detsember 2011)

Järgmise korrani!
-M.

.

Minu hambad

Sildid

minu hambad, pildid

Ehkki mu hambad on minu jaoks veidi hell teema, siis olen otsustanud oma kõverat naeratust siin blogis ka lugejatele demonstreerida, nii et vähemalt esialgu ei ole siia mingeid kauneid “Colgate’i naeratuse” pilte oodata, ainult minu enda kõverikud. Vajadus breketite järele on tegelikult olnud ilmselge juba teismeeast saati, kuid päris tõsiselt pole see veel kunagi päevakorda kerkinud. Ilmselt mind ennast need viltused hambad siis veel nii väga ei häirinud.

Hammaste seis praegu, enne konsultatsioonile minekut on järgmine: suus on neljal hambal valguskõvastuv täidis ja neist ühele hambale on tehtud ka juureravi, praegu “auke” ja hambakivi ei esine. Ma ei oskagi öelda, kas selline seis 27- aastaselt on hea või halb. Tean omaealisi, kellel pole siiani ühtegi parandatud hammast, kuid on ka tuttavaid, kellel vaid mõni üksi hammas on parandamata. Korrektne suuhügieen ja toitumisharjumused mängivad kindlasti hammaste tervises olulist rolli, kuid tihtipeale sõltub asi ka geenidest. Mina katsun oma hammaste eest hoolitseda nii, et järgmine täidis võimalikult kaugel oleks.

Aga nüüd piltidest. Mõnikord on pilt tehtud nii hea nurga alt, et hammastel justkui polegi midagi väga hullu viga. Samas on jälle pilte, mille puhul tundub, et mul ei ole ühtegi sirget hammast suus. Üllatusega märkasin, et pilte, kus ma laialt naeratan on tegelikult üsna palju, seega pole need kõverad hambad vähemalt selles osas  mind tagasi hoidnud. Kui ikka on tahtmine naerda, siis ma ka naeran. Naeratust varjama olen hakanud viimasel ajal just uute inimestega kohtudes, mingi häbi on peale tulnud.

Olen oma soovist panna breketid rääkinud üsna mitmele sõbrale-tuttavale ja minu üllatuseks on peaaegu alati mainitud, et need kõverikud ongi minu eripära ja breketeid panna pole mõtet. Eranditult on need ütlejad ise olnud kadedakstegevalt  imeilusa sirge ja särava hambareaga. Mõned on öelnud, et pole anomaaliat mu suus üldse märganudki, kuid ilmselt on nad sellega lihtsalt harjunud – lõppude lõpuks olen ma ju juba 27 ikkagi :). Seega … jah, ei saa öelda, et mu ma oma mõttele marulist toetust leidnud oleks, aga ega see mind kuidagi mõjutanud ole. Küll te piltide järgi näete, et hambad on tarvis korda saada.

Aga nüüd pildid (pilte on mul nii kümne aasta taguseid kui ka hiljutisi, hambad on ikka kõverad)

(september 2013)

(aprill 2012)

(umbes aasta 2009. Siin on näha kõik hambad, mis viltu on)

(talv 2006)

(nädal tagasi tehtud pilt. Näide, kuidas teatud nurga alt võivad hambad enam-vähem head välja näha. Minu esimene selfie:))

No vot, sellised need hambad mul praegu on.

 

Sissejuhatus

Sildid

breketid

Tere! Mina olen äsja 27-aastaseks saanud Maria ja hakkan nüüd siin seda blogi vaikselt pidama. Nimelt olen otsustanud oma mitte väga kaunid hambad breketite abil sirgeks saada ja igast sammust ka siin teada anda. Minu eesmärk on blogisse koondada kogu breketitesse puutuv info alates esimesest konsultatsioonist kuni kandmise aja lõpuni ning vastata kõikidele küsimustele, mis mul endal siiani tekkinud on. Ehk saab sellest kõigest abi mõni hambumushäirega inimene, kes kahtleb, kas panna ortodondi juurde aeg kirja või mitte.

Meisterguugeldajana olen ma viimaste kuude jooksul läbi sirvinud vist julgelt lausa sadu foorumiteemasid (Buduaar, Perekool, hambaarst.ee, kliinikute kodulehed) ja artikleid breketite kohta. See on olnud väga ajamahukas ja kohati ka segadusseajav, sest täielikku infot ei ole eriti saada kuskilt ning eriline saladuseloor hõljub breketravi maksumuse kohal. Mõistan, et iga inimese hambumusprobleemid on erinevad ja sellest tulenevalt ka ravi kestus, maksumus ja meetod erinev ning ühegi juhtumi käiku ei saa päris etaloniks võtta, aga umbkaudse pildi kogu protsessist loodan blogiga siiski anda. Rõhutan, et blogis kajastan vaid oma ravi käiku ja räägin vaid ooma kogemustest, ekspert  ma ei ole ja hambaarstiteadusest seisan ikka väga kaugel. 🙂