Täna teen veel ühe täiesti random postituse, sest töö tahab ära tappa ja ma tunnen, et pean vahepeal pea klaariks saama ja muudele asjadele mõtlema.
Mõni aeg tagasi juhtus mulle ette, üks tumblr.com sait, kus olid kenade tekstikastikeste sisse kirja pandud breketikandjate mured-vaevad. Mõne kastikese puhul oli selline tore äratundmisrõõm, aga üsna palju oli seal väljatoodud ka selliseid probleeme, mille peale ma pole tulnudki. Mine tea, võib-olla olengi ma üks õnnelik breketikandja, kelle igapäeva elu brekud vähe segavad, aga raske on ka uskuda, et teised nii hirmsasti kannatavad. Jagan neid kastikesi siin ka. Kõik need on leitavad saidilt bracesproblems.tumblr.com ja mõned ka Pinterestist. Tõlkima ma neid ei hakka, pole vast mõtet.
Here goes
Vastab tõele. Venivaid ja nätskeid maiustusi (näiteks iiriseid, kummikomme) on tõepoolest ebamugav süüa ja mina olen sellest loobunud. Esiteks jäävad need breketitesse kinni ja teiseks kardan ma, et tõmban kuskilt midagi lahti. Kõik muud maiustused on aga siiani sama hästi kaubaks läinud kui varem.
Riis on muidugi just paraja suurusega, et traadi alla kenasti mahtuda, aga sama hästi tuleb see sealt ka välja ja muude söökide seast ma riisi just esile ei tõstaks.
Minul pole seda veel juhtunud. Hirm on küll, aga kuna kogemus puudub, siis ei ole veel erilist frustratsiooni tundnud 🙂
Aaa, vot seda teen ma küll. Mitte kõikide toitude puhul, aga näiteks õunad ja muud kõvemad söögid lõikan küll pisikesteks tükkideks. Pärast kaarevahetust või aktiveerimist lõikan ka pehmemad söögid pisikesteks tükikesteks. On mugavam lihtsalt.
Võõras mure, sest pole närimiskummi märtsist saati suhu pannud. Samas kujutan ette, et võib päris jube olla küll 🙂
🙂
Hahaa, seda on juhtunud, aga olen jälile saanud enne, kui keegi märganud on. Pisike peegel kotipõhjas on alati abiks 🙂
Nii hull vast ei ole, aga ega see just kõige meeldivam aeg ole. Mina olen vist iga kord valuvaigistit võtnud.
Traat on lahti tulnud. Korduvalt. Aga ma ei ole hakanud sellega mängima, vaid lasknud kellelgi võimalikult kiiresti tagasi panna. Põske on torkinud ja haiget teinud küll 🙂
Ma võin ilmselt garanteerida, et mitte iial ei hakka keegi nii arvama. Hammaste puhastamine lihtsalt võtab breketitega kauem aega, seal pole midagi imestada. Ükski breketikandja ei soovi, et halva suuhügieenitõttu ravitulemus kannataks.
Haaa, on juhtunud.
Ma olen elastikuid nii vähe veel kandnud, et unustamiseni pole jõudnud. Loodetavasti ei jõua ka.
Sama jutt – pole ilmselt kandnud elastikuid veel piisavalt kaua, et nendega mingisuguseid äpardusi ette oleks tulnud.
No miks ma peaks üldse suu pihta löögi saama? Pole juhtunud (ka mitte kogemata) seega ei teagi, kuidas see tunduda võiks. Ilmselt mitte meeldiv.
Kipub küll nii olema. Minul on seest katki olnud mõlemad põsed (traatide otste kohalt) ja ka alahuul, pärast alumistele hammastele breketite kleepimist. Vaha aitab 🙂
No ma loodan ikka pooleteise aastaga hakkama saada 🙂
Seda küsimust kuuleb päris palju, jah. Ma laulan tavaliselt ikka oma pooleteise aasta laulu ja aja ütlen sõltuvalt sellest, mis kuu parasjagu on
Ei jäta. Eriti.
Ausõna, seda pole veel kordagi juhtunud ja ilmselt ei juhtu ka. Isegi kui ise arvan, et neid on tunda, siis ühtegi kaebust pole seni tulnud 🙂
Sellisel juhul on valus. Ikka aeg-ajalt juhtub 🙂
Ise ei mängi, aga olen foorumitest lugenud, et puhkpilli mängimine võib olla breketitega raskendatud. On vist olemas spetsiaalsed kummipadjakesed, mis sellisel puhul aitavad.
Mul ei ole selliseid vanavanemaid või vanatädisid – onusid, kes seda teeks. Sõbrad-tuttavad ka õnneks ei tee, nii et never happened. Aga eks ta valus ilmselt ole 🙂
Jälle see riis 🙂 Ma ei tea, minu jaoks ei erine see näiteks tatrast ja mingeid probleeme pole olnud 🙂
Vot selle üle olen küll hirmus tänulik, et niimoodi pole juhtunud. Ei taha väga mõeldagi 🙂
Selleteemalised huumoripildid ajavad mind iga kord naerma. Ma siiralt loodan, et ei minu ega ka ühegi teise breketikandjaga niimoodi ei lähe
Minu armastus suhkru vastu on aastatega kasvanud sõltuvuseks ja kuna ma sellest lahti saada ei tahagi (veel. Kui aeg on küps, siis hakkan vaikselt tagasi tõmbama), siis on magusaletid ja kommipoed minu jaoks endiselt sama ahvatlevad nagu alati. Ja vastu panna ei suuda.
Ma olen üsna kindel, et tänapäeval ei kanna keegi breketeid enam nii kaua. Kui ma eksin, siis on mul nii õnnetust juhtumist ääretult-ääretult kahju 😦
Hahaa, jälle, pole juhtunud, sest ega tegelikult selliseid sööke-roogasid, mille kohta ma ise ütleksin “orthodontic nightmare” väga polegi. Kui vaja, saab kõigega hakkama.
Armid paranevad 🙂
Minu puhul on konksud väga taga, nii et huuled pole veel kuhugi kinni jäänud 🙂
Oeh, breketid nüüd küll kedagi koledamaks ei tee. Kui keegi end tõesti niimoodi tundma peaks, siis jääb vist üle ainult lohutada, et see aeg saab läbi ja järgneb hoopis toredam – perfektse naeratuse- aeg. Mina pole end kunagi nii tundnud. Ma vist ei lubakski seda.
Hahaa, mõnikord on küll selline tunne, aga veega loputades ja keelega kaasa aidates, saab kõigest lahti 🙂
Ma ei tea, kas on minu sõbrad-tuttavad lihtsalt nii diskreetsed ja viisakad, aga ma ei kujuta sellist situatsiooni ka jälle ette 🙂
Oma arust pole seda teinud. Ja isegi kui olen, siis pole sellest mulle teada antud 🙂
Oh, arvaks nad siis, et ma 15 olen, aga mult pole pea aasta isegi mitte dokumenti poes küsitud. Breketid ka nooremaks kuidagi ei teinud 😦
Päriselt?
Ega ei ole jah just maailma aktraktiivsem nägu siis, aga kuna ma teen seda ainult oma vannitoas, siis väga häbenema ei pea. Ja jällegi, see on ravi loomulik osa, mis seal ikka põdeda 🙂
Nii, tumblrist said pildid otsa, mina kulutasin pool tundi ja pean hakkama uuesti tööd tegema. Pea sai klaariks ja blogiruumi kõvasti raisatud:)
