Jälle ikaldus

Sildid

abivahendid, breketid, hambaniit, Oral-B

Käisin täna lõunapausi ajal mööda apteeke kolamas. Eesmärgiks oli endale soetada Oral-B Superfloss hambaniit, mis on GUM’i Ortho kõrval teine breketikandjatele  mõeldud niit. Varem olen maininud, et GUM mulle ei sobinud, kuna niit oli jäme ja minu hammaste vahele ei mahtunud.

Kõigepealt muidugi uurisin veidi, mida Superfloss endast kujutab. Tootja kodulehel oli sellele antud üsna hävitavaid hinnanguid ja eks see veidi murelikuks ikka tegi. Siis vaatasin YouTube’ist ühe kasutaja videot selle kasutamisest ja otsustasin ikkagi proovida. Muidugi ma tean, kuidas hambaniiti kasutada, aga ma soovisin videost näha, kas Superfloss on piisavalt õhuke, et mulle sobida. Tundus, et oli.

Muidugi asusin kohe õhinaga katsetama. Pakendis on 50 niidijuppi, mis ei ole rullis, vaid hoopis eraldi. Tõmbasin ühe välja ja uudistasin: mõnus tugevdatud ots, siis selline jämedam niidiosa ja siis…õhuke niit! Algus oli paljutõotav. Aga midagi on ikka valesti… Millegipärast ei mahu ka see õhuke osa mu hammaste vahele, õigemini on seda sinna saada pea võimatu. Niidiosa ei ole Oral-B teistele niitidele sarnaselt selline libe ja sile, vaid kare. Kui ma lõpuks selle (mõningast jõudu kasutades) hammaste vahele sain, siis lagunes see laiali ja hambad muutusid valulikuks. Igasugune tahtmine seda uuesti proovida on kadunud, nii et nüüd jääb 48 niidijuppi mul ilmselt seisma. Back to square one 😦

Septembrikuu visiit

Sildid

abivahendid, breketid, breketite hind, Damon Clear, hambaniit, kummisikutid, Maxilla, minu hambad, ortodont

Eile oli mul suur au kohtuda asendusarst Ene Paaliga, kes mõnda aega mu kikude reastamise eest hoolt kannab. Arsti kohta on mul öelda ainult positiivseid sõnu: sõbralik, professionaalne ja seletas, miks mingi liigutus vajalik on.

Seekord oli esimene kord, kui mul traatkaart ei vahetatud. Toimus vaid breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine. Täna, päev hiljem, on veidi tundlikuks muutunud vaid alakaar, aga võrreldes eelmiste kordadega on see tühiasi.

Küll aga vahetati ära kummikett, millest ma endiselt ei ole jõudnud pilti teha. Ehkki mulle tundus, et olin eelmise kummiketi eest hästi “hoolitsenud” ja vältisin teadlikult tugevama värvipigmendiga sööke, et see ikka kena ja hele hoida, siis uue ketiga võrreldes tundus, et mõnevõrra oli eelmine siiski tumedamaks muutunud. Ortodont ise oli aga koguni imestunud, et kummikuett nii heledana õnnestus hoida. Eks ma proovin uue eest sama hästi hoolitseda.

Uuendusena kannan nüüd kummisikuteid. Õigemini ainuses-kummisikutit. Vaatasime ühes arstiga peeglist mu hambumust ja märkasime, et kui paremal pool käivad hammaste sik-sakilised read kenasti kokku, siis vasakul on veel väike nihe ja ka hammaste keskjoon on paar millimeetrit nihkes, nii et nüüd tõmbame ülakaare paika.

Panen siia internetist leitud pildi, et näidata, milline üks sikuti (elastik) välja näeb:

Allikas: hambaarst.ee

Minul kinnitub sikuti alakaarel kuuendale hambale kleebitud breketi külge (tegelikult on see vist tuub, mille küljes on pisike konksukene) ja ülakaarel silmahambale kinnitatud breketi “naga” otsa. Kandma peaks neid ööpäevaringselt, kuid hammaste pesuks ja söömiseks võib eemaldada. Samuti ütles arst, et kui hambad on pärast aktiveerimist tundlikud, siis võib sikutite kandmisega alustada mõni päev hiljem, et mitte lisavalu põhjustada.

Sellises nunnus põdrapildiga pakendis nad on

Küsisin ka käitumisjuhiseid, kui peaksin vahepeal kolmanda tarkusehamba eemaldama (aeg on kirja pandud oktoobrisse) ja sain vastuseks, et kui suus on niikuinii “segased ajad”, siis võib jätta väikese vahe sikutite kandmisse. Eks ma vaatan, kuidas seekord see eemaldamine läheb ja otsustan enesetunde järgi.

Igatahes tundub, et ravi edeneb kenasti ja ootan huviga järgmisi etappe. Järgmine visiit on planeeritud 31. oktoobriks.

Ahjaa, vahepeal tegin ühe ebaõnnestunud ostu. Kuna mind tüütas tavalise hambaniidiga tegutsemine ära, sest see on nii ajamahukas ja tülikas, otsustasin lõpuks osta endale spetsiaalselt breketikandjatele mõeldud hambaniidi, millel on tugevdatud ots ja mida on lihtne kaare alla viia.
Hakkasin katsetama ja tõepoolest –  niit läheb kenasti ja lihtsalt kaare alla, aga … see niit oli nii jäme. Minu jaoks see nagu ei olnudki niit vaid nöör või pael. Minu kitsaste hambavahede vahele oli seda võimatu saada ja päris jõudu ma ka kasutada ei tahtnud. Kindlasti on inimesi, kellele see väga hästi sobib ja kelle jaoks see on hea abivahend, aga mina pean vähemalt praegu kindlaks jääma oma vanadele-headele õhukestele Oral-B’dele. GUM’i niidi andsin ära.

Allikas: hygieneproductshopper.com.
Ideaalne oleks, kui saaks kombineerida GUM’i tugevdatud otsa ja Oral-B õhukese niidi. Siis oleks õhtused protseduurid eriti mugavad.

Maksma läks seekordne visiit tavapärased 66.50 (breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine 2×30 + kummisikutite asetamine 10. No ja siis muidugi püsikliendisoodustus -5%).

Kõik. Kõht läks tühjaks selle hambajutu peale 🙂

Suuhügieenist

Sildid

hambahari, hambaniit, hügieen, Oral-B, pildid, suuvesi

Kuna minu järgmise visiidini ortodondi juurde on veidi vähem kui kolm nädalat aega, siis otsustasin vahelduseks siia ka veidi muust kirjutada, nimelt suuhügieenist. Hammaste pesu vajalikkust pole vist kellelegi seletama või tõestama vaja hakata, kuid isegi selles lähevad arvamused sageli lahku:  mõni arvab, et harjama peaks kaks minutit, mõni jällegi rohkem. Mõni arvab, et ühest korrast päevas piisab, mõni ruttaks võimalusel pärast igat söögikorda hambaid pesema. Mõni eelistab pesta ringjate liigutustega, mõni edasi-tagasi. Võimalusi on ju igasuguseid ja vastavat väljaõpet omamata ei julge mina ka mingisugust tõde kuulutada, aga hea meelega räägin, mismoodi mina oma hammaste eest hoolitsen.

Hiljuti läksin tavaliselt hambaharjalt üle elektrilisele hambaharjale. Tegu on kõige tavalisema ja poes umbes 28 eurot maksva Oral-B (Braun) hambaharjaga, millel väga palju igasuguseid tulesid ja vilesid (taimereid, signaale) küljes ei ole. Vaid siis, kui 2 minutit harjatud saab, annab vaikselt märku ja siis peseb edasi. Isiklikult olen väga rahul selle tööga, mis see pisike hari ära teeb. Kuna hambaharja pea on üsna väike, siis ulatun sellega ka kõige tagumiste hammasteni ja saan need tõeliselt puhtaks. Ka teiste hammaste puhul tunnen, et erinevus tavalise harjaga on tuntav ja hambad on puhtamad.

Olen foorumites kohanud mõnede inimeste arvamust, et elektrilise hambaharjaga pestes kipuvad igemed taanduma, aga arvan, et kui avaldada harjale vajutades vaid nõrka survet, siis ei juhtu midagi hullu. Ka minu hambaarst on elektrilise harja heaks kiitnud. Veidi aega tagasi pidin otse töölt hambaarsti juurde minema. Enne visiiti mõtlesin kiiresti töö juures hambad veel ära pesta (avastasin, et inglise keeles on olemas isegi vastav termin, mis tähistab enne hambaarsti külaskäiku hammaste läikimalöömist: dentalrush) ja haarasin kodust kaasa tavalise hambaharja. No oli ikka üsna harjumatu küll ja kuidagi kohmakana tundusin endale ja veendusin, et minule elektriline hambahari sobib (aga võib-olla on see mu hoopis laisaks teinud?). Samas on vastupidiseid näiteid kindlasti ka.

Selline see minu Oral-B on. Mugava inimesena tegin pildi telefoniga, seepärast ka kehv kvaliteet

Teine abivahend minu igapäevases suuhügieenis on hambaniit. Pean tunnistama, et läks ikka päris mitu nädalat enne kui hambaniit harjumuspäraseks ja rutiinseks muutus ehkki näiteks USAs on hambaniit sama loomulik kui hambaharigi. Minu tõukas lõplikult hambaniidiusku järgmine lause: “Igal hambal on viis pinda, mis vajavad puhastamist. Kui me harjaga pääseme ligi kolmele pinnale ja teeme kõik, et need puhtaks saada, siis miks peaks kaks ülejäänud pinda tähelepanuta jätma?“

Ja nende kahe pinna puhastamisel tulebki appi hambaniit. Minule on alati sattunud kätte jällegi Oral-B hambaniidid, sest neid müüakse ka tavapoodides ja ikka juhtun mõnikord endale „tagavaraks“ ostma. Tean, et hambavahede puhastamiseks on ka imepisikesed tikuharjakesed, aga neid ma proovinud ei ole. Mulle lihtsalt tundub nende kasutamine keerulisem, sest minu suus on hambad tihedalt kokku pressitud ja ehkki need tikud on tõesti peened, siis ma ei kujuta ette, kuidas need hammaste vahele saaksin. Hambaniit aga läheb kenasti.

Hambaniit ja suuvesi, millest ka kohe räägin

Õhtused suuprotseduurid lõpetan suuveega. Jällegi asi, mida veel paar aastat tagasi regulaarselt ei kasutanud. Siis kui Listerine igale poole müügile tuli ja soodsa hinnaga ka veel, siis otsustasin suuveest oma igapäevahügieeni osa teha. Ja ehkki mulle väga meeldis see värske tunne, mille Listerine (ükskõik milline) mulle suhu jättis, siis paraku suu limaskestale oli see minu puhul ülemäära kipitav ja lausa valus.

Uudishimulikuna hakkasin muidugi ka guugeldama,  et kas suuvesi on üldse kasulik või pole selle kasutamisest erilist tolku ja enda üllatuseks leidsin mitmete inimeste postitused erinevates foorumites, kes väitsid, et pikaajalisel kasutamisel on suuvesi hammastele jätnud hoopis inetud ja silmapaistvad jäljed. Selguse saamiseks otsustasin asja üle küsida oma hambaarstilt, kes ütles, et suuvee kasutamine peaks samuti olema suuhügieeni loomulik osa, kuid suuvett suvaliselt supermarketiriiulilt haarata ei maksa.

Ta seletas, et ka tema juurde on pöördunud mitmed inimesed ning kurtnud, et suuvee kasutamisest on tekkinud hammastele pruunid jäljed. Et seda vältida, soovitas ta mul otsida suuvett, mis ei sisaldaks kloorheksidiini. Nimetatud aine on värvitu, raskestilahustuv, väga leeliseline laia toimespektriga antimikrobiaalne aine ning seda on hambaarstid kasutatud alates 1959 aastast (allikas: hambaarst.ee) ja see on reeglina sees igemepõletikuvastases suuvees. Minu hambaarsti sõnul ongi need suuveed mõeldud inimestele, kellel on hambad suus liikuvad ja lahtised ja igemed põletikulised. Minul selliseid kaebusi ei ole, seega soovitas ta hammaste värvi säilitamiseks pöörduda apteeki ning otsida sealt kloorheksidiini ja alkoholita suuvesi. Valisin Raeapteegist suuvee nimega Biorepair. Selle maitse on värske ja piparmündine, kuid piisaval lahja, et mitte haiget teha. Konsistentsilt on see tihke ja veidi nagu … lubjane, aga see ei häiri.

Lõpetan jällegi ühe hambapildiga. Oeh, tahaks juba pihta hakata kõigega.
-M.

2011 Pärnus