• About

Breketiblogi

~ Pean saama kauni naeratuse, muidu suren

Breketiblogi

Monthly Archives: märts 2014

Abivahendid

18 Teisipäev märts 2014

Posted by Maria in Uncategorized

≈ 2 kommentaari

Sildid

abivahendid, brektid, minu hambad, pildid, suuhügieen

Kuna breketite kandmine nõuab eeskujulikku suuhügieeni, siis käisin eile apteegis lahtiste silmadega ringi ja hankisin mõned põnevad asjad endale.

Kõigepealt otsisin endale sobivaid interdentaalseid harjakesi. Mainisin juba eile, et niiditamine on tagumiste hammaste puhul päris keeruline ja lootsin, et ehk saan harjakestega hambavahed paremini puhtaks. Vaatasin ja soetasin endale kõige pisemad harjakesed, mis ma üldse riiulilt leidsin. Koju jõudes kibelesin kohe proovima, kuid pidin kahjuks tõdema, et harjad mahuvad vaid mõnede hammaste vahele. Ehk tekib ajapikku ruumi juurde ja saan neid ikkagi sihtotstarbeliselt kasutada, aga praegu puhastan nendega pärast hammaste pesemist veel igaks juhuks breketite ümbrusi. Selleks sobivad need ideaalselt 🙂
Image
Pildid on kehvapoolsed ja päris teravalt ei saanud ma seda harjakest isegi fotokaga pildile, nii et läksin jälle lihtsama vastupanu teed ja tegin telefoniga pildid kiiresti ära. Seda harjakest saab hõlpsasti ka täisnurga alla lükata, et saaks paremini manööverdada. Sellise pakikese hind oli 6.57 eurot.

Veel leidsin apteegist hambakatu visualiseerimise tabletid. Need on indikaatortabletid, mis sisaldavad toiduvärvi ja mida saab kasutada hambakatu paremaks esiletooomiseks ja enesekontrolliks. Esmalt tuleb hambaid tavapäraselt pesta ja seejärel umbes minuti jooksul (mõningatel andmetel 30 sekundi jooksul) indikaatortabletti hoolikalt närida, sülg välja sülitada ja suud veega loputada. Neil pindadel, mis on “ohuallikad” ja pole saanud piisavalt puhtaks, värvub hambakatt roosaks. Hea suuhügieeni puhul ei värvu hambad üldse. Pärast tuleb hambad uuesti üle pesta.
Ostsin neid ka ühe paki, aga õhtul hakkasin pelgama, et mis siis, kui punane värvus jääb breketitele (breketid ei ole tasapinnalised ja punaseks värvunud sülge võib ehk kuhugi vahesse sattuda). Üsna kindlalt on see ebaratsionaalne hirm, aga kuidagi pelgasin. Nii et esimeseks katsejäneseks saab mu elukaaslane, kes oma pärlireaga täitsa huvitatud neist tablettidest tundus olevat.
Image

Oh, häbi kohe nii uduseid pilte panna. Pakis on niisiis 12 punakasroosat tabletti ja hind oli 4.52 eurot. Ma arvan, et need on väärt katsetamist, aga pean ainult oma hirmust enne üle saama.

Lisaks lubasin eile panna ühe pildi hammastest lähemalt. Siin see on (edevus sai seda pilti nähes paraja põntsu :)):
Image

Tänaseks on hammaste tundlikkus päris palju vähenenud, aga alumine ja ülemine hambakaar korralikult kokku küll ei lähe.Neljapäeval lähen traati tagasi tuubi panema. 

Breketid ülakaarel!

17 Esmaspäev märts 2014

Posted by Maria in Uncategorized

≈ 2 kommentaari

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, pildid

Neljapäeval jõudis lõpuks kätte see päev, mil ma ülakaarele breketid sain. Kuna pidin üsna kohe pärast nende panemist pisikese reisikese tegema, siis tulebki postitus selle kohta alles nüüd.

Ortodondi juurde minnes ei olnud mul suuõõne seisukord endiselt veel kõige parem. Tarkusehamba eemaldamisest jäänud haav oli ikka veel veidi põletikuline ja suunurgas olev ohatis tegi samuti valu. Ortodondi sõnul nägi aga vähemalt väliselt haav välja juba kena ja nii ma siis olengi teda aeg-ajalt desinfitseeriva lahusega loputanud. Antibiootikumikuur on ka läbi saanud, nii et vast ta ikka lõpuks ära paraneb, kuigi keelega seda katsuda on ikka imelik.

Igatahes ei olnud see põletikukene ja ohatis takistuseks ja saime protseduuriga alustada. Suhu asetati mulle üks selline konstruktsioon, mis aitas suud lahti hoida ja sikutas ala- ja ülahuule veidi eemale, et arstil suus mugavam manööverdada oleks. Samal ajal pani õde mu ohatisele peale vaseliini, mis oli äärmiselt armas temast. Kuna arstile vist tundus, et mu muude hädade tõttu ei pruugi lahtise suuga lamamine mu jaoks väga mugav olla, siis asus ta kiiresti asja kallale. Ma küll päris täpselt ei tea, mis hammastega enne kleepimiste algust toimus, aga tundus, et justkui puhastatakse ja poleeritakse pealmist pinda. Seejärel algas ükshaaval breketite kleepimine ja niimoodi ühest otsast teise liikudes see käiski. Minul endal oli väga mugav ja ma loodan, et mu põletikust põhjustatud ilmselt siiani mitte kõige parem hingeõhk ortodondile ka suuri vaevusi ei põhjustanud. Kogu protseduur võttis aega niipalju, et kui ma kliinikust välja jõudsin ja elukaaslasele helistama hakkasin, siis oli kell 14.40. Möödunud oli kõigest 40 minutit.

Aga nüüd esmamuljed. Ma pean tunnistama, et esimest korda end koos breketitega peeglist vaadata oli ikka VÄGA harjumatu. Ja ka kogu olemine suus oli tohutult teistsugune. Esiteks tunduvad breketid märksa kõrgemad olevat ja lükkavad veidi mu ülahuule ettepoole. Tuttav kommenteeris, et mul on nüüd naturaalne duckface kogu aeg näos, aga nii hull asi muidugi ei ole. Teiseks tundus mulle juba esimese päeva õhtul, et alumine ja ülemine hambakaar korralikult kokku ei käi, kuigi ma tean, et see tundub üsna kummaline.

Teisel päeval jõudis kohale ka paljuräägitud hammaste tundlikkus. Ma olen isegi mõned valuvaigistid võtnud selle vähendamiseks. See ei ole samas otseselt mingisugune tugev valu, vaid pigem segav ebamugavustunne ja see on mu ka söömisel väga ettevaatlikuks teinud. Siiani olengi söönud pigem pehmeid ja vedelamapoolseid sööke. Miisu kommi sõin näiteks lutsutades :). Ja noh, asja positiivse poole pealt peab mainima, et püksid on laiemaks jäänud.

Esimene äpardus juhtus mul aga juba reedel. Nimelt hakkas seitsmenda hamba külge kleebitud tuubi sees olev traat teravalt põske torkima. Olin selleks valmistunud ja ostnud breketivaha, millega see terav ots ära katta. Kuna ma aga selle vaha panemisel ikka täiesti saamatu olin, siis tõmbasin ma traadi tuubi küljest lahti. Lugesin, et seda ikka juhtub ja on võimalus see ise tagasi panna, aga mina oma seitsmenda hambani väga ei ulatu ja ega ma vist ennast ei usalda ka nii palju. Niisiis läheb neljapäeval Maxillasse seda tagasi panema. Aega pidi selleks minema umbes 5 minutit.

Hammaste puhastamine on nüüd kõvasti aeganõudvam. Olen siiani püüdnud pärast iga söögikorda esmalt suud korralikult veega loputada ja siis võimalusel hambad ära pesta ja see pole siiani väga tülikas isegi olnud. Küll aga võtavad õhtused protseduurid palju aega. Pesemisel olen pigem ettevaatlik, et ma oma elektrilise hambaharjaga liiga jõuline poleks ja kuna niiditamine on nüüd osutunud ootamatult raskeks (niit tuleb viia kaare alla ja siis puhastama hakata. Eesmiste hammastega pole probleemi, aga taha ma jällegi ei ulatu), siis kaalun ma päris tõsiselt hakata kasutama interdentaalharjakesi, millest ma ka varem juttu teinud olen. Katsetan need vähemalt ära, kui sobivad on väga hea ja kui ei sobi, eks ma siis võimlen niidiga edasi.

Maksma läks see neljapäevane käik mul püsikliendi 5%-lise soodustusega 765.51 eurot. Järgmises postituses toon välja, kuidas selline hind kujunes, praegu pole lihtsalt arvet käepärast.

Ja kuna olen kodus viibinud väga vähe, siis ei ole mul korralikke pilte ka panna. Palun täna õhtul mõned teha, aga seniks peab hakkama saama mõne selfie’ga, mille tegin vahetult pärast kliinikust kojujõudmist.

Ahjaa, ja sõprade-tuttavate reaktsioonid on siiani olnud väga positiivsed. Kahe-kolme meetri kauguselt pole neid isegi märgatud ja eriti hämmingus on olnud mu hollandlastest sõbrad, kes polnud läbipaistvaid breketeid isegi näinud. Päris uhke tunne oli.

Ausõna, on küll piinlik selliseid selfie’sid teha. Pildistamise hetkel paistab aknast päike mulle peale, sellest ka imelik valgus

Image

Image

Breketivaha, mis on hea abimees, kui miski kipub torkima või hõõruma. Tuleb võtta pisike tükk vaha, seda sõrmede vahell veidi mudida ja siis asetada vajalikku kohta. Mina olen siiani pannud selle lahtitulnud traadi otsa, et see põske ei torgiks.

Image

Järgmises postituses püüan panna rohkem pilte, et oleks paremini aru saada, kuidas breketid mu suus siis ikkagi on.

Karmavõlg?

11 Teisipäev märts 2014

Posted by Maria in Uncategorized

≈ Lisa kommentaar

Sildid

minu hambad, pildid, tarkusehambad

Terve eilse õhtu ja tänase hommikupooliku mõtlesin oma peas, et kuidas ma ometi saan minna uuele operatsioonile, kui ma ennast veel nädal pärast eelmist hambaeemaldust nii kehvasti tunnen. Mul on vist hirmus karmavõlg mingist vanast ajast, sest tundub, et ükski lõikus ei möödu komplikatsioonideta.

Eelmisel nädalal pärast operatsiooni proovisin teha kõik endast oleneva, et haav hästi paraneks: hoidsin peal marlitampooni, põse vastas jääkotti, õhtul loputasin suud nõrga kaaliumpermanganaadi lahusega (päriselt ei loputanud, vaid hoidsin lahust suus ja siis lasin välja joosta), sõin pehmet ja jahedat toitu, pesin vääääga ettevaatlikult hambaid ja öösel toetasin padjale teise põse. Und mul sel esimesel ööl ei tulnudki korralikult, sest hakkasin muretsema. Muret põhjustas tõsiasi, et veri ei hüübinud. Kui ma igalt poolt olin lugenud, et 2-3 tunni jooksul peaks veri kinni jääma, siis minul tuli haavast verd veel järgmisel hommikulgi. Mitte tugevalt, aga piisavalt, et sülg punaseks värvuks ja pidev rauamaitse suus oleks. Läksin ikkagi hommikul tööle. Mingil ajal jäi verejooks järele ja olemine oli täitsa hea. Kolmapäev möödus seega hästi ja õhtul sain ka veel sõpradega kokku. Neljapäev oli ka veel päris hea. Haav andis muidugi tunda, kui laiemalt naeratada, aga mitte midagi väga hullu. Valuvaigisteid võtsin ka ainult 1-2 päevas.

Halvemaks läks asi reedel. Valutama ei hakanud mitte haav, vaid enam-vähem poolt ülemist hambakaart. Ma ei saanudki aru, kust see valu algas ja lõppes. Valuvaigisti leevendas küll tõhusalt, aga murelikumaks tegi see mind küll. Lisaks tundsin, et haavast on hakanud tulema mingisugust halvalõhnalist ja soolaka maitsega vedelikku. Nädalavahetuseks otsustasin jääda koju ja mitte kuskile minna. Seda üsna rõlget vedelikku aina tuli ja kõige tipuks sülitasin suud loputades lõpuks välja hunniku hallikas-valkjaid tükke, mis eriti ebameeldivalt lõhnasid. Ahjaa, katkikistud huulele tuli ka suur ohatis, mis praeguseks katab umbes poolt alahuult.

Uurisin, kas võib olla, et haav on läinud põletikuliseks. See halb lõhn oli üks tunnus küll, kuid kuna mul palavikku ja mittemingisugust paistetust ei olnud, siis lootsin ikka veel, et ehk lihtsalt paraneb veidi raskendatult.

Täna läksin siis kliinikusse, et teine hammas välja tõmmata, kuigi teadsin, et see oleks juba ilmselt liialt traumeeriv. Kirurg eemaldas mu esimeselt haavalt õmblused, vaatas selle üle ja tõdes, et haav oli nii sügav, et verehüüvet ei tekkinudki. Edasi tuli sisse juba põletik ja need valkjad tükid olid samuti põletikust. Koos otsustasime, et teise hamba eemaldamine oleks juba liiga suur risk ning lükkasime selle edasi, kuni põletik on välja ravitud ja haav paranenud. Konsulteerisime ka ortodondiga ja jõudsime järeldusele, et neljapäeval saab siiski breketid peale panna. Tarkusehamba saab eemaldada ka breketitega. Kuna mul niikuinii oli juba alumiste hammaste eemaldamiseks oma tavakliinikusse ajad kirja pandud, siis võin öelda, et järgmine hambaeemaldus leiab aset 3. aprillil. Mul on nii tohutu kergendustunne praegu sees, sest tean, et täna sai langetatud õige otsus. Nüüd võtan rõõmsalt antibiootikume ja ootan haava paranemist. Neljapäeval lähen ortodondi juurde 🙂

Panen mõned pildid, mis nädalavahetusel tuju paremaks tegid
Image

Image

Image

Hea sõber Jaanus, mina ja kõverikud augustis Tour d’ÖÖl.
Image

Neljapäevani 🙂

Tarkusehamba eemaldamine vol 1

04 Teisipäev märts 2014

Posted by Maria in Uncategorized

≈ 1 kommentaar

Sildid

Maxilla, minu hambad, tarkusehambad

Täna tõmmati mul esimene tarkusehammas välja. Õigemini, mitte ei tõmmatud, vaid lõigati. Ma mõtlen praegu,  et ma ei ole tegelikult ju eriline viriseja ja vinguja, aga blogisse kirjutades kipun seda ikka tegema. Või on see juhuslik?

Igatahes läksin täna hambaarsti juurde oma esimest tarkusehammast välja võtma. Nagu mainitud, siis ei ole mul 27-aastasena ükski neljast tarkusehambast lõikunud. Kõik on kuskil lõualuus olemas, aga välja tulla ei taha. Välja otsustasin need arstide soovitusel tõmmata põhjusel, et nad kunagi mu loodetavasti sirget hambarida uuesti sassi ei hakka ajama.

Arsti kabinetis võtsin istet kell 15.00. Kiiresti tehti tuimestus ja juba alguses kõlasid üsna kurjakuulutavalt arsti sõnad, et siin läheb nüüd küll kõiki instrumente tarvis. Tuimestus oli tugev, nii et sisselõiget igemesse ma ei tundnudki, üleüldse seda igemes ja lõualuus surkimist väga tunda ei olnud, aga seda oli KUULDA. See ongi otseses mõttes ragin, mis sealt kostub ja mida ka tunda on. Minu õnnetuseks oli mu hammas väga üleval ja väga tugevalt kinni, nii et arstil tuli pidevalt sinna „teed juurde rajada“. Sikutas, mis ta sikutas, aga hammas välja ei tulnud. Õde hoidis pead kinni, suunurk rebenes katki, põsk valutas ja arst muudkui sikutas. Vahepeal kuulsin sõnu, et meie ponnistusi kroonib peagi edu. Ausalt, see lohutas. Ma proovisin küll vapper olla, aga tundsin, kuidas käed rusikasse läksid ja mingil hetkel toetusin ainult kandadele ja õlgadele, sest refleksi tagajärjel keha lihtsalt tõusis. Ma kujutan ette, et kõrvalseisjale võis see üsna koomiline pilt olla.

40 minutit hiljem tuli mu kangekaelne hammas välja. Mul oli täiesti ükskõik, mis edasi saab, vähemalt ei ole enam seda sikutamist. Arst tegi mõned õmblused ja luges sõnad peale, mida tohib teha ja mida mitte.

Praegu on lõikusest möödas viis tundi ja olen võtnud ühe valuvaigisti, kui tundsin, et tuimestus hakkab üle minema.  Praegu on jälle valutama hakanud. Õrnalt immitseb haavast ka verd ehkki olen marlitampoone peale pannud ja jääkotti ka põse vastas hoidnud. Paistetust praegu ei ole, aga see võib tulla homme.  Kuna mul puudub hammaste eemaldamisel varasem kogemus, siis ma ei oska hinnata, kui head tööd arst tegi ja kuidas mul praegu läinud on.  Ma väga loodan, et paari päeva pärast on seis parem , sest täpselt nädala pärast on uus operatsioon ja seejärel juba breketid. Praegu tundub täiesti võimatu, et kaks päeva pärast lõikust on võimalik suud lahti hoida.

Ahjaa, ja nüüd veel üks asi, mis mind veidi hämmastas, nimelt hind. Ma olin arvestanud, et maksimaalne summa sellise hamba eemaldamisel on umbes 150 eurot. Teiste kogemustele tuginedes lootsin, et on vähem. Nojah, minu arve tuli kokku 177, 46 eurot ja see on mu 5 % soodustusega (lisahamba või lõikumata tarkusehamba eemaldamine 159,80 + kirurgiline haava korrastamine ja revisjon 18+ injektsioonanesteesia 9). Minu meelest on seda isegi sellise keerulisema juhtumi puhul veidi liiga palju. Või ei ole?

Pilti endast täna ei pane, sest mul on millegipärast jälle selline tunne, et ma olen üks suur õnnetusehunnik. Viimati tundsin end nii pärast mandlioperatsiooni.

One down, three to go.

Image

Värsked postitused

  • Poolteist aastat hiljem
  • Breketitest prii!
  • Kõigest kuukene veel :)
  • Lõpp on lähedal
  • Kummisikutite lõpp. Praeguseks

Värsked kommentaarid

Maria, Poolteist aastat hiljem
Mel, Poolteist aastat hiljem
Maria, Poolteist aastat hiljem
helloimmoneypenny, Poolteist aastat hiljem
Maria, Breketitest prii!

Arhiiv

  • juuli 2017
  • detsember 2015
  • november 2015
  • september 2015
  • august 2015
  • juuni 2015
  • mai 2015
  • aprill 2015
  • märts 2015
  • jaanuar 2015
  • november 2014
  • oktoober 2014
  • september 2014
  • august 2014
  • juuli 2014
  • juuni 2014
  • mai 2014
  • aprill 2014
  • märts 2014
  • veebruar 2014
  • jaanuar 2014

Kategooriad

  • Uncategorized

Meta

  • Registreeru
  • Logi sisse
  • Postituste RSS
  • Kommentaaride voog
  • WordPress.com

Tags

abivahendid breketid breketite hind brektid Damon Clear hambad hambahari hambakivi hambaniit hingeõhk hinnad huumor hügieen Judent järjekorrad kummisikutid Maxilla minu hambad muljed muutused Oral-B ortodont pildid suuhügieen suuvesi tarkusehambad
Follow Breketiblogi on WordPress.com

Create a free website or blog at WordPress.com.

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy