Jaa, täpselt nii ongi. Vähem kui kolme kuu pärast peaksin eeldatavalt olema breketivaba! Kui kõik sama hästi edasi läheb.

Eilsel visiidil ortodondi juurde midagi ülemäära põnevat ei juhtunud: vahetati ära vaid ülakaarel olnud metallligatuur ja samasugune ime-imeõhuke traatketike pandi ka üle kuue alumise hamba. Näha seda kuidagi ei ole ja pärast käiku ei ole hambad ka nüüd, järgmisel hommikul, kuidagi tundlikumaks muutunud. Jätkub täiesti tavapärane elu. Tagasiside ortodondilt oli väga positiivne, kõik on paigas ja ka too pisike alumine hammas, mis veidi liiga keele pool oli, on nüüd kenasti omal kohal.

Juba varasemalt oli paika pandud, et selle aasta viimane visiit leiab aset 11. detsembril. Enne seda käin ühe korra end veel novembri alguses näitamas, et detsembrikuus mingeid üllatusi ees ei ootaks. Juba mõtlen, kui kummaline võib tunduda keelega üle hammaste tõmbamine, kui midagi seal ees ei ole 🙂 Jõuluaeg saab igatahes olema naeratusterohke. Rohkem midagi ei ütlegi, panen hoopis ühe pildi, sest mõni jooksis eelmisel pühapäeval oma teise täispika maratoni 🙂

Pärast maratoni