Kummisikutite lõpp. Praeguseks

Sildid

breketid, breketite hind, Damon Clear, kummisikutid, Maxilla, minu hambad

Olen selle postituse üleslaadimisega kaks nädalat hiljaks jäänud. Põhimõtteliselt oli see mul valmis juba 24. juulil, kui viimati ortodondi juures käisin. Vahepeal pidin aga oma viienädalaselt puhkuselt tagasi tööle naasma ja töö pole just ülemäära hellitanud.

Minu tookordne visiit oli õnneks juba natuke teistsugune, kui viimasel ajal tavaks on saanud. Ma olen nii väga hakanud ootama seda päeva, mil mul breketid eemaldatakse, nii et viimased kuud kui ma muudkui mässasin oma kummisikutitega, kuid ise mingeid muutusi märgata ei osanud … no oli natuke tüütu.

Tol reedel hindas ortodont mu hambad üle ja tundub, et kaks kuud kolmnurkselt kantud kummisikutid on oma tööd korralikult teinud ja vähemalt praegu ma neid enam kandma ei pea. Jee! Järelejäänud sikuteid veel ära ei viska, sest neid veel vaja minna, aga sisimas loodan natuke, et äkki ikka ei ole. Esimesed päevad nendeta olid harjumatud ja pidevalt tundsin, et midagi on puudu, aga nüüd on hambad mõnnad-käivad kenasti kokku ka ilma sikutiteta.

Samuti ei ole mu hammaste ülakaarel enam kummiketti, vaid see asendati pika metallligatuuriga, mis üle mu breketite nüüd lookleb. Kuigi see on metallikarva, siis on ta põhimõtteliselt märkamatu ja muret mulle ei valmista. Ma isegi eelistan seda varianti rohkem kui valget kummiketti – minu suur armastus aasia köögi vastu lihtsalt ei lubanud ketil pikalt kaunis ja valge püsida, mistõttu nägi see paari nädala möödudes juba üsna halb välja. Metall aga värvi külge ei võta ja see mure on nüüd murtud.

Alumisel kaarel muudame ka pisut (mu meelest vähem kui pool millimeetrit) veel ühe hamba asendit, mistõttu tundsin üle hulga aja ka seda päris “breketivalu”, mida ma juba üsna ammu kogenud ei olnud. Tahaks öelda, et mõnus nostalgia, aga no ei olnud.

Järgmise visiidi panime kirja 18. septembriks ja samuti panime kirja aja, millal ma eeldatavalt oma breketitest lahti saan – praeguse seisuga on see 11. detsember. Selleks ajaks olen breketeid kandnud kaks päeva vähem kui aasta ja üheksa kuud, seega mõnevõrra on on raviaeg pikem, kui esialgu planeeritud. Naljakas on mõelda augustis detsembri peale, aga ma ikka natuke mõtlen. Praegu on selle ajani natuke rohkem kui neli kuud ja ma lihtsalt loodan, et see aeg läheb kiiresti. Õnneks tundub, et taas tööl olles, lähebki aeg ülikiiresti. Leppisime arstiga ka kokku, et pärast breketite eemaldamist teeme hammastele ka soodapesu, et need tõeliselt puhtaks saaks. Oeh, ma juba ootan.

Maksma läks seekordne visiit 57 eurot.

 

VVV ehk viis visiiti veel

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, muljed

Oeh, ma vaatan, et alustasin selle postituse kirjutamist mõned päevad pärast 20. märtsi, kuid mingil põhjusel ei jõudnud postitamiseni. Põhjusek soli vist see, et mul ei olnud panna ühtegi uuemat pilti ja ega ma ka nüüd paremas seisus ole, aga tahaks selle ikkagi ära teha. Viimane visiit ortodondi juurde oli mul niisiis 20. märtsil ja järgnev jutt ongi kirja pandud mõned päevad pärast seda.

Mõned päevad tagasi käisin järjekordsel visiidil ortodondi juures. Viimased 3 visiiti on mul olnud paarikuuste vahedega, nii et ma kuidagi tunnen, et kui varem mõtlesin päeva jooksul brekude peale üsna tihti, siis nüüd on need muutunud kuidagi …kaugemaks?

Igatahes oli mul väga hea meel möödunud reedel jälle Maxillasse sisse astuda ja nagu jaanauris ka mulle juba öeldi, oli kliinikus “minu” ortodont tagasi. Ma pole iial kohanud teist nii südamlikku arsti, kes naastes oma patsiente kallistab ja kelle rõõm taaskohtumiste üle nii siiras on. Tuju oli kuni õhtuni hea!

MInu hammaste praeguse asendi ja vahepealse progressiga jäädi väga rahule ja kiideti, et avanev pilt on väga hea. Taaskord vahetati alakaarel traatkaar teraskaare vastu ning üleval pingutati olemasolevat ja vahetati kummikett. Sama protseduur, mis on viimasel paaril korralgi olnud. Jätkan ka elastikute kandmist, et saada keskjoon kohakuti, kuigi ka ise näen visuaalselt, et selles suunas on tore liikumine toimunud.

Ravi edasise käigu kohta sain teada, et ilmselt päris septembris veel brekusid ära ei saa, kuid päris kindlasti selle aastanumbri sees. Hinnanguliselt jääb mul viis visiiti veel, millest järgmine on maikuus ning viimased pidid olema lühema vahega. Viis visiiti tundub iseenesest nii vähe, aga samas kui vahed visiitide vahel on suhteliselt pikad, siis aega kulub ikka. Põgusalt mainisime ka võimalust pärast breketite eemaldamist ja hammaste pisikest “taastumist” läbida valgenduskuur, aga eks see tuleb päevakorda kunagi sügisel 🙂

Muud olulist praegu polegi. Mul oli kindel plaan lasta nädalavahetusel endast hunnik naeratavaid pilte teha, kuid kui ilusad päikeselised ilmad ära kadusid ja tuul ning sadu asemele tegid, siis kadus see mõte kuhugi kaugele ära. See omakorda tähendab, et mul pole jälle illustatsiooniks head pilti panna.

Nüüd jätkan aprillikuu muljetega. Ehkki hammaste tundlikkus kadus sel korral suhteliselt kiiresti, siis paar asja teevad mulle ikka häda. Alumine traatkaar on paari viimase öö jooksul kuidagi hõõrunud põse sisse korraliku… vao ja see teeb natuke valu. Mitte midagi hirmsat ei ole ja mingit lahtist haava ka mitte, aga ära hõõrunud on küll. Ma praegu isegi ei kujuta ette, kas vahast oleks siin abi… selle paigutamine oleks juba natuke keeruline.

Lisaks ei ole ma oma toitumist ja sööki jälginud selle pilguga, et kuidas see mu kummiketile mõjuda võib. Tulemuseks on see, et vähem kui kuu ajaga on kett värvunud kollakaks ja minu jaoks muudab see natuke üldmulje hammastest ka kollakamaks. Muid muresid praegu justkui polekski. Las brekud teevad oma tööd ja mina ootan kannatlikult 🙂

Hindadest ka, tšekki mul praegu küll käepärast ei ole, kuid minu meelest läks maksma midagi 72 euro kanti-seal sees siis alakaarel traadivahetus, ülakaarel aktiveerimine ja lisaks kummisikutid (ahjaa, neid olen ma hakanud täiesti ootamatult kuidagi unustama, jälle miski, mida ma seletada väga ei oska 🙂

 

Valusaim aeg senises ravis

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad

Eile käisin üle hulga aja jälle ortodondi juures. Eelmisest visiidist oli möödas pisut rohkem kui 12 nädalat, sest detsembrikuus polnud arstil võimalik mind vastu võtta, aga see selleks.

Mäletan, et pärast mu viimast visiiti oktoobrikuus tundsin seda tavapärast valu ja hammaste tundlikkust väga vähesel määral ja tegin oma peas kohe järelduse, et äkki on nüüd brekud juba nii kaua olnud, et tundlikkus pärast aktiveerimist muutbki üha nõrgemaks ja kaob lõpuks üldse ära. Eile sain aru, et minu järeldused olid ikka täiesti valed.

Visiit ise oli juba üsna rutiinne. Ülemisel hambakaarel pingutati traatkaart ja vahetati ära kummikett uue vastu (see oli muutunud nii pika ajaga tumedamaks ja selle vahetust ootasin pikkisilmi). Alla sain täiesti uue kaare ja olingi kabinetist väljas.

Mul on kujunenud tavaks, et kui pärast visiiti kuhugi tormama ei pea, siis lähen mingisse söögikohta, luban endale head-paremat ja söön kõhu korralikult täis, sest tundlike hammastega ei ole ma kuidagi toitu nautima õppinud. No ja tegin sel korral ka nnii. Istusin maha, tellisin söögi, sain söögi kätte ja ei tahtnud esialgu nagu uskudagi, et juba siis andsid hambad endast märku. Aga nii oligi. Ja õhtuga see aina süvenes. Kummalisel kombel valutas rohkem just ülemine kaar. Öösel lõin kaks hambakaart unesegasena omavahel kuidagi liiga tugevalt kokku ja see oli täielik põrguvalu, mida ma enne viimase kümne kuu jooksul tundnud ei ole.

Üldse on kõik mu suus ja selle ümber toimuv praegu väga ebamugav: mõlemas suunurgas on ohatised, hambad on ülitundlikud ja ülakaarel on tagumistel hammastel olevad tuubid põsed seestpoolt veidi katki kraapinud-tõeline hädaorg :), aga küll see nädala pärast kõik jälle kombes on.

Ravi edasisest käigust sain kuulda niipalju, et ülemisel kaarel jäädaksegi nüüd vist kaart ainult aktiveerima, kuid alumisel peaks mõned korrad kaart veel vahetama. Poolteist aastat raviajana on endiselt reaalne, kuigi eks ma lootsin ikka natuke, et ehk saab vähemaga hakkama. Kummisikuteid kannan ka endiselt.

Maksin ma sel korral 71,25 eurot (aktiveerimine+uus kaar+kummisikutid).

Ja toreda uudisena sain teada veel seda, et minu järgmise visiidi ajal, 20. märtsil, võtab mind jälle vastu dr Kiviloo. Äkki on sel ajal kevad ka juba natuke nägu näitama hakanud. mIna igatahes ootan juba hirmsasti 🙂

Ja aega, mil korralikult õuna hammustada saab ootan ka 🙂

Seitse ja pool kuud breketitega

Sildid

breketid, breketite hind, Damon Clear, hambad, hinnad, kummisikutid, Maxilla, minu hambad, tarkusehambad

Nüüdseks olen jõudnud oma breketisaagaga nii kaugele, et pärast kaarevahetust või aktiveerimist hambad enam tundlikuks ei muutu. Möödunud reedel külastasin ortodonti ja just sellised protseduurid mind ees ootasidki: alumisel kaarel vahetati traat tugevama vastu ja ülemisel aktiveeriti. Kaarevahetuse üle alakaarel oli mul küll hea meel, sest vana traat kippus jälle tuubist välja tulema ja kuna see oli juba iseenesest üsna tugev traat, siis ei olnud selle tagasisaamine üldse kerge. Ahjaa, kummikett vahetati ka ära. Olin märganud, et seekord oli see mul värvi muutnud küll – karri värvis selle helekollaseks ja mind häiris see väga. Hoolimata hammaste korralikust pesemisest, tundus ikka, et hambad on jäänud kuidagi mustaks ja naeratus ei olnud kuigi kena.

Tavapärane valulik tundlikkus hammastel jäi aga tulemata. Vaid õrnalt tundsin, et jah, midagi on tehtud, aga võrreldes varasemate kordadega oli valu olematu.

Hea uudis minu jaoks oli ka see, et oktoobrikuu keskel tehtud tarkusehamba operatsioonist paranemine läks väga hästi. Valuvaigisteid vajasin vaid esimesel päeval ja siis ka nö igaks juhuks, põletiku hoidsin antibiootikumidega eemale, paiste ei läinud ja mitte midagi ei muutunud tuimaks ehkki närvide läheduse tõttu, mind selle eest hoiatati. Naljakas, et kõige keerulisem operatsioon kukkus lõppkokkuvõttes välja kõige paremini 🙂

Kummisikutit pean samuti edasi kandma, kuid ausalt öeldes olen ma sellega juba nii ära harjunud, et ei võta ka söömise ajaks enam suust ära. Praeguseks olen breketeid kandnud 7,5 kuud, nii et isegi pool ajast pole veel läbi saanud, aga mulle tundub, et edusammud on juba nii suured, et ootan kannatamatusega päeva, mil need mul ära võetakse 🙂

Vahepeal on blogi vastu jälle huvi tuntud ja üks lugu koos piltidega ilmus buduaar.ee portaalis. Mulle jäi mulje, et mõnele Buduaari-lugejale tundus, et olen läinud sama teed, nagu paljud blogipidajad ja teen Damon breketitele reklaami, saades ise midagi vastu. Keegi koguni pakkus, et saan selle eest oma breketid tasuta? Võin kinnitada, et kõik senised kulutused on ikka tulnud minu enda taskust ja mis reklaami puutub, siis …  lihtne on öelda häid sõnu ja “reklaamida” midagi, millesse ma ise usun. Heade sõnade eest ei pea mu meelest alati midagi vastu saama. Neid võiks niisamutigi tihedamini öelda. Breketid ja kauni naeratuse saavutamine on mulle väga olulised ja teades, kui palju see minu enda enesetunnet parandanud on, siis on mul alati hea meel, et keegi sama tee ette võtta otsustab.  Minu ainuke kahetsus seni on küll olnud vaid see, et ma ise kogu teekonda juba varem ette ei võtnud 🙂

Ja kui juba rahale jutt läks, siis seekordne visiit läks püsikliendi soodustusega maksma 71.25 euri (üks kaar aktiveerimisega, breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine, kummisikutite asetamine).

Sügisõhtud on käes. Sel aastal olen otsustanud pimeda aja, vihma ja pori üle mitte vinguda. Äkki läheb siis kiiremini mööda 🙂

Pilt tuleb Halloweeni-teemaline

Septembrikuu visiit

Sildid

abivahendid, breketid, breketite hind, Damon Clear, hambaniit, kummisikutid, Maxilla, minu hambad, ortodont

Eile oli mul suur au kohtuda asendusarst Ene Paaliga, kes mõnda aega mu kikude reastamise eest hoolt kannab. Arsti kohta on mul öelda ainult positiivseid sõnu: sõbralik, professionaalne ja seletas, miks mingi liigutus vajalik on.

Seekord oli esimene kord, kui mul traatkaart ei vahetatud. Toimus vaid breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine. Täna, päev hiljem, on veidi tundlikuks muutunud vaid alakaar, aga võrreldes eelmiste kordadega on see tühiasi.

Küll aga vahetati ära kummikett, millest ma endiselt ei ole jõudnud pilti teha. Ehkki mulle tundus, et olin eelmise kummiketi eest hästi “hoolitsenud” ja vältisin teadlikult tugevama värvipigmendiga sööke, et see ikka kena ja hele hoida, siis uue ketiga võrreldes tundus, et mõnevõrra oli eelmine siiski tumedamaks muutunud. Ortodont ise oli aga koguni imestunud, et kummikuett nii heledana õnnestus hoida. Eks ma proovin uue eest sama hästi hoolitseda.

Uuendusena kannan nüüd kummisikuteid. Õigemini ainuses-kummisikutit. Vaatasime ühes arstiga peeglist mu hambumust ja märkasime, et kui paremal pool käivad hammaste sik-sakilised read kenasti kokku, siis vasakul on veel väike nihe ja ka hammaste keskjoon on paar millimeetrit nihkes, nii et nüüd tõmbame ülakaare paika.

Panen siia internetist leitud pildi, et näidata, milline üks sikuti (elastik) välja näeb:

Allikas: hambaarst.ee

Minul kinnitub sikuti alakaarel kuuendale hambale kleebitud breketi külge (tegelikult on see vist tuub, mille küljes on pisike konksukene) ja ülakaarel silmahambale kinnitatud breketi “naga” otsa. Kandma peaks neid ööpäevaringselt, kuid hammaste pesuks ja söömiseks võib eemaldada. Samuti ütles arst, et kui hambad on pärast aktiveerimist tundlikud, siis võib sikutite kandmisega alustada mõni päev hiljem, et mitte lisavalu põhjustada.

Sellises nunnus põdrapildiga pakendis nad on

Küsisin ka käitumisjuhiseid, kui peaksin vahepeal kolmanda tarkusehamba eemaldama (aeg on kirja pandud oktoobrisse) ja sain vastuseks, et kui suus on niikuinii “segased ajad”, siis võib jätta väikese vahe sikutite kandmisse. Eks ma vaatan, kuidas seekord see eemaldamine läheb ja otsustan enesetunde järgi.

Igatahes tundub, et ravi edeneb kenasti ja ootan huviga järgmisi etappe. Järgmine visiit on planeeritud 31. oktoobriks.

Ahjaa, vahepeal tegin ühe ebaõnnestunud ostu. Kuna mind tüütas tavalise hambaniidiga tegutsemine ära, sest see on nii ajamahukas ja tülikas, otsustasin lõpuks osta endale spetsiaalselt breketikandjatele mõeldud hambaniidi, millel on tugevdatud ots ja mida on lihtne kaare alla viia.
Hakkasin katsetama ja tõepoolest –  niit läheb kenasti ja lihtsalt kaare alla, aga … see niit oli nii jäme. Minu jaoks see nagu ei olnudki niit vaid nöör või pael. Minu kitsaste hambavahede vahele oli seda võimatu saada ja päris jõudu ma ka kasutada ei tahtnud. Kindlasti on inimesi, kellele see väga hästi sobib ja kelle jaoks see on hea abivahend, aga mina pean vähemalt praegu kindlaks jääma oma vanadele-headele õhukestele Oral-B’dele. GUM’i niidi andsin ära.

Allikas: hygieneproductshopper.com.
Ideaalne oleks, kui saaks kombineerida GUM’i tugevdatud otsa ja Oral-B õhukese niidi. Siis oleks õhtused protseduurid eriti mugavad.

Maksma läks seekordne visiit tavapärased 66.50 (breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine 2×30 + kummisikutite asetamine 10. No ja siis muidugi püsikliendisoodustus -5%).

Kõik. Kõht läks tühjaks selle hambajutu peale 🙂

Järjekordne kaartevahetus, kummikett ja uus ortodont

Sildid

breketid, breketite hind, Damon Clear, hambad, Maxilla, minu hambad, ortodont, pildid

Eile käisin järjekordsel visiidil Maxillas, et vahetada üla-ja alakaarel traat ära. Ausalt öeldes ootasin ma alakaare vahetust väga, sest juunikuus pandud elastne kaar kippus pidevalt tuubist välja tulema. Mõnel päeval tuli ühelt või teiselt poolt see välja pärast igat vähegi toekamat söögikorda ja see tegi mulle muret. Mu tore elukaaslane asetas selle küll iga kord tagasi, aga suvi on juba kord selline kaootiline aeg ja nii mõnigi kord juhtus, et olin ise näiteks nädalavahetuseks kuskile pärapõrgusse ära sõitnud ja sellised protseduurid olid raskendatud. Seega ootasin uut ja tugevamat kaart väga.

Visiit algas aga hoopis ülakaarega ja täiesti ootamatult ütles ortodont, et nüüd on aeg ülakaarele kummikett paigaldada. See tuli mulle ikka üllatusena, sest ma polnud üldse uurinud, mis etapid mind veel ees ootavad. Häbi on tunnistada, aga mu esimene mõte oli, et millisena see hambarida nüüd veel välja nägema hakkab? Kui nähtav see kummikett olema saab? Jube pealiskaudne. Aga paigaldatud see sai ja seejärel ka traat vahetatud. Pärast end peeglist vaadates sain kergendatult ohata, kummiketti pole ÜLDSE näha. Asjatundmatu inimene ei märka seda kohe kindlasti. Kummiketi puhul kuulsin veel hoiatust, et erinevalt metallist, kipub kumm väga hästi endasse võtma erinevaid toiduvärve, mistõttu tuleks tugeva pigmendiga toite süües ettevaatlik olla. Arst tõi näitena punapeedi, ohtra karriga maitsestatud road ja muud sellised söögid. Eks ma püüan neid vältida, et säilitada kummi ilusat heledat värvust
Alumistega oli ainult kaarevahetus ja saingi oma oodatud tugevama kaare ja täna, päev hiljem, annab see ikka väga tugevalt tunda. Mul on nii valus, et olen juba hakanud valuvaigisteid võtma. Samas olen rõõmus, et vähemalt ülakaar endast oluliselt märku ei ole andnud, nii et olukord on isegi hea.

Ortodondi kabinetist lahkusin aga väga laia naeratusega. Mu hea arst ütles, et seni on ravi kulgenud väga hästi: ülakaare hambad on kenasti reastunud ja tekkinud vahed mõnede hammaste vahel saavad kummiketiga ka kenasti korda. Samuti on alakaarel toimunud tagumiste hammaste liikumine ootuspärastelt ja järgmiseks visiidiks peaks olema ka eeshammaste ruumipuudus kadunud. Ma olen nii õnnelik selle üle ja mul on nii hea meel seda ülemist hambarida peeglist vaadata. Praegu ma juba kujutan ette, milline mu naeratus järgmise aasta septembris paistma hakkab. Imekaunis! (on küll pisut piinlik niimoodi öelda, aga ma olen tõesti rõõmus!)

Ühe uudise sain eilsel visiidil veel. Järgmisel visiidil võtab mind vastu juba uus arst, sest minu praegune arst, dr Kiviloo, suundub kohe-kohe lapsehoolduspuhusele. Mõnda aega asendab teda dr Ene Paal. Olen põnevil ja olen üsna kindel, et ka uue arstiga saab klapp olema hea. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on võimalik, et juba jaanuaris on dr Kiviloo osaliselt tagasi ja jätkame vanaviisi. Küllap ma annan siis ikka teada.

Seekord läks visiit maksma ootuspäraselt 66.50 eurot (2×35 (kaks kaart) – 5% soodustus).

Täna panen siia illustratsiooniks ühe pildi oma praegusest naeratusest. Nädala jooksul lisan uue postitusena ka pildi hambumusest, et näidata, milline see kummikett ikkagi on (ehkki ma kardan, et selle märkamatuse tõttu on seda pildil raske näha :))

Hambakõrgendus

Sildid

breketid, huumor, Maxilla, minu hambad, pildid

Ilmselt suure kiirustamise tõttu unustasin eile mainida, et breketid alumistele hammastele ei olnud neljapäeval ainuke lisandus mu suus. Ühele hambale (paremalt kuuendale) tehti peale ka pisike kõrgendus, et ma ise mõnda breketit lahti ei hammustaks. Nimelt käivad hambakaared praegu kokku niimoodi, et ilma kõrgenduseta hammustaks ma suure tõenäosusega vähemalt ühe breketi lahti ja selle vältimiseks “ehitatigi” see hammas pisut kõrgemaks. Visuaalselt tundub, et ehitusmaterjaliks oleks  nagu valguskõvastuva plommi materjal ja keelega katsudes on see nagu pisike künkakene või kühmukene hamba peal. Kuna praegu on hambad endiselt tundlikud ja midagi tahket ma närinud ei ole, siis ei oska anda täielikku hinnangut, kuivõrd ebamugavaks see kõrgendus osutub, aga karta on, et ega selline märgatav ebatasasus väga mugav olla saa. Samas tundub mulle, et breketikandjad harjuvad suuõõnes toimuvate muutustega üsna ruttu ja ega siin virisemiseks põhjust pole- kõik on ju helge eesmärgi nimel 🙂

Täna ennast ei eksponeeri ja panen hoopis ühe naljapildi

Breketid alakaarel

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, muljed, pildid

Eelneva ja selle postituse vahele on jäänud terve maailma aeg, aga eks juuni ongi selline kiire aeg. Kevadest saab vaikselt suvi (päris kohale pole see veel jõudnud, aga on päikeselisemad päevad veel ikka ees), minu tutvusringkonnas on see kõige tihedam sünnipäevaaeg, lisaks jaanipühad, ohtralt trenni ja sada muud asja. Hambad on mul kogu see aeg aga usinasti liikunud ja nüüd on jälle käes aeg, kui nad endast eriti tugevalt märku annavad.

Neljapäeval sai täis kolm ja pool kuud sellest ajast, mil mulle ülakaarele breketid kleebiti. Nüüd oli järg alakaare käes. Arsti juurde minnes teadsin juba mida oodata: jälle pandi suhu sikuti, mis üla-ja alahuule veidi eest ära tõmbas, et arstil mugavam manööverdada oleks. Jälle algas hammaste ettevalmistamine ja seejärel ükshaaval breketite kleepimine. Nagu eelnevalt arstiga kokku lepitud oli, siis said alla kõik breketid metallist. Seekord saime kogu protseduuri vähe rahulikumalt läbi teha, sest mäletatavasti olin eelmisel korral veel toibumas tarkusehamba eemaldamisest ja seetõttu püüdis arst minu säästmiseks veidi kiiremini asjaga ühele poole saada.

Toolist tõustes ja end peeglist vaadates tabas mind täpselt samasugune kerge šokk nagu esimeselgi korral. Täiesti ausalt, mulle tundus esmapilgul see breketirida nii inetu ja robustne. Ma olen oma alumistele hammastele alati vähem tähelepanu pööranud ja mõelnud, et ega naeratades keegi neid ju niikuiniii ei näe ja polegi oluline, milline see rida on. Aga nüüd, nähes, kui kõver see breketitraat on ja kui kitsas isegi breketitel endal esimesel kuuel hambal on, siis sain aru, et selle rea korrigeerimine on hädavajalik.

Esimesed tunnid olid väga harjumatud. Suus tundus nii vähe ruumi olevat ja mulle tundus, et terve mu nägu on üks suur breket, aga püüdsin mõelda lõpptulemuse peale ja hakkasin siis tasapisi harjuma. Ka keegi lähedastest pole öelnud, et see rida nüüd eriti silmatorkav on ehkki rääkides alumised hambad paljastuvad.

Hammaste tundlikkus jõudis kogu oma hiilguses pärale järgmisel hommikul. Olin valmis kõige hullemaks, sest lisaks vahetati ka ülakaarel traat ära, seega eeldasin, et esimesed päevad tulevad väga hullud, kuid minu õnneks ei ole ülemised hambad endast üldse eriti märku andnud või siis on alumiste hammaste valu selle lihtsalt varjutanud. Jah, alumised hambad on vähemalt mul ikka väga hellad ja reedel võtsin isegi ühe valuvaigisti. Söönud olen valdavalt kohupiimakreeme ja jogurteid, sest muu on vähemalt esimesel kolmel päeval liiga kõva olnud. Reedel sain süüa mõned küpsemad maasikad, aga õige pea osutusid ka need liiga suureks suutäieks ja pealegi jäid need tohutul alumistesse breketitesse kinni, nii et  loobusin.

Alumiste breketitega sain uuesti kasutusele võtta ka breketivaha. Seekord ei häirinud mitte traadiots, vaid esihammaste breketid, mis kippusid alahuulele valu tegema. Täna (pühapäeval) on see normaliseerunud. Mingisuguseid kergeid haavakesi tunnen põskedel ka, aga valu need ei tee.

Väga loodan, et hammaste tundlikkus nädalaga möödub. Praegu on turul saada nii palju head värsket kraami, kõike tahaks süüa!

Maksma läks neljapäevane visiit mulle koos püsikliendi 5-protsendilise soodustusega 656.26 eurot (10 Damon breketit, 4 kleebitavat tuubi, 14 hamba eeltöötlus, 2 Damon kaart). Enne ravi lõppu ja breketite eemaldamist vist enam nii suuri väljaminekuid ette näha pole 🙂

Aga breketitega mõlemal kaarel olen nüüd juba täiesti harjunud  ja jään põnevusega ootama, kuidas ja millal need hambad liikuma hakkavad 🙂

A et keegi luupainajatega magama ei läheks, siis panen ühe veidi kenama pildi ka. Naeratus breketitega kenasti näha 🙂

Esimene kaarevahetus

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, muljed, ortodont, pildid, suuhügieen

Eile seadsin sammud jälle ortodondi kabineti poole, et vahetada ära senine traatkaar oma breketitel. Näitasin arstile oma hambad ette ja sain kinnituse, et kõik kulgeb plaanipäraselt. Ta täheldas, et probleemsed hambad on tulnud veidi allapoole ning hakkavad paika nihkuma. Ka see, et mu kaks esihammast (mis enne olid sirged) veidi oma asendit muutnud on, pidi olema täiesti normaalne, sest surve ja teiste hammaste liikumise tõttu saab mõjutatud terve hambakaar.

Traadivahetuse protseduur ise oli väga kiire ja lihtne. Lihtsalt võeti vana traat välja ja pandi uus ning tugevam asemele. Kokku võttis visiit aega isegi vähem kui 10 minutit. Kasutasin ka võimalust ja küsisin mõned mind vaevanud küsimused ära. Esiteks sain loa eemaldada alumised tarkusehambad sügisel. Arst sai väga hästi aru, et minu puhul on operatsioonist paranemine pikk ja ebamugav protsess, aga suve tahaks ju ometi nautida. No ja loomulikult ei taha ma jätta jooksutreeningutesse pausi, sest Tallinna maratonini on jäänud ainult pisut rohkem kui neli kuud. Kuhu see aeg niimoodi kaob?

Paika panime ka alumisele kaarele breketite paigaldamise aja – see on täpselt kuue nädala pärast neljapäeval. Kuupäev on siis 26. juuni ehk üsna kohe pärast jaanipäeva. Rääkisime veel üle, et alakaarele tulevad tavalised breketid, mis sobivadki alakaarele paremini. Ma olen ortodondiga nõus selles osas, et alumised hambad on (vähemalt mul) üsna pisikesed, mistõttu mõjuks keraamilised breketid neil üsna robustselt. Ka üks tore blogilugeja on maininud, et tavalised metallbreketid on märksa madalamad ja on võrreldes kõrgete keraamilistega nagu õrn pärlirida.

Palusin ka anda hinnangu oma suuhügieenile ja sain positiivse vastukaja. Miks ma sellest hügieenist nii palju räägin? Aga sellepärast, et absoluutselt kõik artiklid, brošüürid, raamatud ja muud allikad, kus breketitest räägitakse, rõhutavad perfektse suuhügieeni olulisust ja pidevalt selliseid meeldetuletusi saades, hakkan paratamatult mõtlema, et ehk ei tee ma piisavalt, ühesõnaga muutun pisut paranoiliseks. Jah, ma pesen oma hambaid hommikul ja õhtul äärmiselt hoolikalt, samuti üritan pesta ka pärast söögikordasid. Õhtul lisaks niiditan ja puhastan pisikese harjakesega veel eraldi brekude ümbruse ja loputan suuveega, aga pean tunnistama, et iga kord pärast söögikorda ei ole hambapesu võimalik. Ma küll loputan suu siis puhtaks, aga võrdväärne pesuga see ei ole. Samuti jäi mul vahepeal vahele nädal niiditamist, sest pärast tarkusehamba eemaldamist ei saanud suud lihtsalt piisaval määral avada. No ja siis olid jälle süümekad. Need on pisiasjad, aga ma tõesti tahan teha kõik endast oleneva, et breketravi õnnestuks. Olen veendunud, et ravi õnnestumine ei sõltu ainult heast ortodondist ja paksust rahakotist, vaid minu ja ortodondi toimivast koostööst.

Aga nüüd veidi eilse visiidi tulemusest. Kuna seekord teadsin, mis mind pärast visiiti ees ootab, lubasin endale pärast visiiti just selliseid sööke, mille puhul teadsin, et järgneva nädala jooksul on nende söömine raskendatud. Nimelt jõuab mulle paljuräägitud hammaste tundlikkus kohale järgmisel päeval ja täpselt nii juhtuski. Täna hommikul enam oma harjumuspärast hommikusööki nautida ei saanud ja valisin veidi pehmema toidu.
Ja veel-hammaste niiditamine on suurepärane viis saada järjekordne kinnitus, et hammastega toimuvad muutused. Mõnede hammaste puhul on mul praeguseks hetkeks isegi raske niiti vahele saada, samas on mõned hambavahed, mille puhul läheb niit vahele eriti lihtsalt ehkki veel nädal tagasi ei läinud. Viimane lause on jube kohmakas ja halvasti sõnastatud, aga mõte on selles, et hambavahede laiused muutuvad pidevalt. Silmaga seda ei näe, aga peene hambaniidi puhul saab väga hästi aru.

Ja viimasena rahast. Eilne visiit läks mulle maksma 33,25 eurot (see on koos soodustusega, tavahind oli 35 eurot).

Minu kaasaskantav hambapesu-komplekt. 20-sendine komplekti ei kuulu, see on pildil lihtsalt võrdluseks.

Breketid ülakaarel!

Sildid

breketid, breketite hind, Maxilla, minu hambad, pildid

Neljapäeval jõudis lõpuks kätte see päev, mil ma ülakaarele breketid sain. Kuna pidin üsna kohe pärast nende panemist pisikese reisikese tegema, siis tulebki postitus selle kohta alles nüüd.

Ortodondi juurde minnes ei olnud mul suuõõne seisukord endiselt veel kõige parem. Tarkusehamba eemaldamisest jäänud haav oli ikka veel veidi põletikuline ja suunurgas olev ohatis tegi samuti valu. Ortodondi sõnul nägi aga vähemalt väliselt haav välja juba kena ja nii ma siis olengi teda aeg-ajalt desinfitseeriva lahusega loputanud. Antibiootikumikuur on ka läbi saanud, nii et vast ta ikka lõpuks ära paraneb, kuigi keelega seda katsuda on ikka imelik.

Igatahes ei olnud see põletikukene ja ohatis takistuseks ja saime protseduuriga alustada. Suhu asetati mulle üks selline konstruktsioon, mis aitas suud lahti hoida ja sikutas ala- ja ülahuule veidi eemale, et arstil suus mugavam manööverdada oleks. Samal ajal pani õde mu ohatisele peale vaseliini, mis oli äärmiselt armas temast. Kuna arstile vist tundus, et mu muude hädade tõttu ei pruugi lahtise suuga lamamine mu jaoks väga mugav olla, siis asus ta kiiresti asja kallale. Ma küll päris täpselt ei tea, mis hammastega enne kleepimiste algust toimus, aga tundus, et justkui puhastatakse ja poleeritakse pealmist pinda. Seejärel algas ükshaaval breketite kleepimine ja niimoodi ühest otsast teise liikudes see käiski. Minul endal oli väga mugav ja ma loodan, et mu põletikust põhjustatud ilmselt siiani mitte kõige parem hingeõhk ortodondile ka suuri vaevusi ei põhjustanud. Kogu protseduur võttis aega niipalju, et kui ma kliinikust välja jõudsin ja elukaaslasele helistama hakkasin, siis oli kell 14.40. Möödunud oli kõigest 40 minutit.

Aga nüüd esmamuljed. Ma pean tunnistama, et esimest korda end koos breketitega peeglist vaadata oli ikka VÄGA harjumatu. Ja ka kogu olemine suus oli tohutult teistsugune. Esiteks tunduvad breketid märksa kõrgemad olevat ja lükkavad veidi mu ülahuule ettepoole. Tuttav kommenteeris, et mul on nüüd naturaalne duckface kogu aeg näos, aga nii hull asi muidugi ei ole. Teiseks tundus mulle juba esimese päeva õhtul, et alumine ja ülemine hambakaar korralikult kokku ei käi, kuigi ma tean, et see tundub üsna kummaline.

Teisel päeval jõudis kohale ka paljuräägitud hammaste tundlikkus. Ma olen isegi mõned valuvaigistid võtnud selle vähendamiseks. See ei ole samas otseselt mingisugune tugev valu, vaid pigem segav ebamugavustunne ja see on mu ka söömisel väga ettevaatlikuks teinud. Siiani olengi söönud pigem pehmeid ja vedelamapoolseid sööke. Miisu kommi sõin näiteks lutsutades :). Ja noh, asja positiivse poole pealt peab mainima, et püksid on laiemaks jäänud.

Esimene äpardus juhtus mul aga juba reedel. Nimelt hakkas seitsmenda hamba külge kleebitud tuubi sees olev traat teravalt põske torkima. Olin selleks valmistunud ja ostnud breketivaha, millega see terav ots ära katta. Kuna ma aga selle vaha panemisel ikka täiesti saamatu olin, siis tõmbasin ma traadi tuubi küljest lahti. Lugesin, et seda ikka juhtub ja on võimalus see ise tagasi panna, aga mina oma seitsmenda hambani väga ei ulatu ja ega ma vist ennast ei usalda ka nii palju. Niisiis läheb neljapäeval Maxillasse seda tagasi panema. Aega pidi selleks minema umbes 5 minutit.

Hammaste puhastamine on nüüd kõvasti aeganõudvam. Olen siiani püüdnud pärast iga söögikorda esmalt suud korralikult veega loputada ja siis võimalusel hambad ära pesta ja see pole siiani väga tülikas isegi olnud. Küll aga võtavad õhtused protseduurid palju aega. Pesemisel olen pigem ettevaatlik, et ma oma elektrilise hambaharjaga liiga jõuline poleks ja kuna niiditamine on nüüd osutunud ootamatult raskeks (niit tuleb viia kaare alla ja siis puhastama hakata. Eesmiste hammastega pole probleemi, aga taha ma jällegi ei ulatu), siis kaalun ma päris tõsiselt hakata kasutama interdentaalharjakesi, millest ma ka varem juttu teinud olen. Katsetan need vähemalt ära, kui sobivad on väga hea ja kui ei sobi, eks ma siis võimlen niidiga edasi.

Maksma läks see neljapäevane käik mul püsikliendi 5%-lise soodustusega 765.51 eurot. Järgmises postituses toon välja, kuidas selline hind kujunes, praegu pole lihtsalt arvet käepärast.

Ja kuna olen kodus viibinud väga vähe, siis ei ole mul korralikke pilte ka panna. Palun täna õhtul mõned teha, aga seniks peab hakkama saama mõne selfie’ga, mille tegin vahetult pärast kliinikust kojujõudmist.

Ahjaa, ja sõprade-tuttavate reaktsioonid on siiani olnud väga positiivsed. Kahe-kolme meetri kauguselt pole neid isegi märgatud ja eriti hämmingus on olnud mu hollandlastest sõbrad, kes polnud läbipaistvaid breketeid isegi näinud. Päris uhke tunne oli.

Ausõna, on küll piinlik selliseid selfie’sid teha. Pildistamise hetkel paistab aknast päike mulle peale, sellest ka imelik valgus

Breketivaha, mis on hea abimees, kui miski kipub torkima või hõõruma. Tuleb võtta pisike tükk vaha, seda sõrmede vahell veidi mudida ja siis asetada vajalikku kohta. Mina olen siiani pannud selle lahtitulnud traadi otsa, et see põske ei torgiks.

Järgmises postituses püüan panna rohkem pilte, et oleks paremini aru saada, kuidas breketid mu suus siis ikkagi on.