Sildid
Nii-nii! Kolm läinud, üks veel. Täna käisin eemaldamas kolmandat tarkusehammast, väljavalituks osutus alumine parempoolne.
Ausalt öeldes olin selle eemaldamise pärast pisut ärevil juba nädala alguses. Miks? Sest ma teadsin, et see hammas on halvas asendis, peaaegu horisontaalis ja takkapihta on ta veel kõverate juurtega. Samuti teadsin, et alumiste tarkusehammaste eemaldamisel on paranemine vaevalisem ja kui mul juba ülemistega kehvasti läks, siis võib arvata, et ees on rasked ajad.
Ja arsti juurde jõudes läks olemine veelgi masendavamaks. Kirurg vaatas röntgenpilti ja ütles, et hamba asend ja kõverad juured talle muret ei tee. Nendest tõsisemaks pidas ta juuretippude lähedust tundenärvidele. Sain teada, et suure tõenäosusega saavad närvid hamba eemaldamisel vigastada, see omakorda põhjustab igemes, huules, keeles ja hammastes tuimust (sel suupoolel) ning tundlikkus võib taastuda kuudega, mõnikord aastatega ja harvemal juhul ei taastugi.
See tegi mu nii õnnetuks ja eks mu üleüldine närvilisus aitas ka kaasa ja korra oli tõesti tunne, et ma hakkan juba sealsamas nutma. Samas saime mõlemad arstiga aru, et ruumi on vaja ja eemaldamisest ei pääse. Mis seal ikka, viskasin siis pikali.
Tuimestussüst tehti alguses nelja kohta. Enne alustamist küsis õde kirurgilt, kas puuri ka vaja läheb. Vastus oli, et läheb küll ja mitte vähe. Ohjah. No ja siis alustati. Lõiget ma ei tundnud, puurimisest tingitud vibratsiooni aga küll. Vahepeal tundsin kerget valu ja sain mõned süstid juurde. Siis hakati sikutama ja ragistama. Ma olin enne lõikust otsustanud, et hoian silmad kinni, et ei peaks nägema neid veriseid instrumente ja minu meelest oli see õige otsus. Aga mingi hetke pärast kuulsin, kuidas arst ja õde omavahel arutasid, et vaata, kui kõver see juur ikka on. Ma siis vaatasin ka ja nägin, et mu hammas oli kirurgil käes. See oli küll üllatus. Ülemiste puhul läks nende väljasaamisega ligi tund ja märksa probleemsem alumine tuli välja 20 minutiga. Fantastiline!
Oma tuima näoga läksin ostsin apteegist antibiootikumid ja valuvaigistid ja tulin koju. Pärast kahte eelmist operatsiooni olen ma koju jõudes nutma hakanud, sest mul on endast alati nii kahju olnud, aga täna oli teisiti. Mul oli nii hea meel, et operatsioon läks kiiresti ja suhteliselt valutult ja ma ei tundnudki ennast eriti õnnetuna. Ja suunurk jäi terveks! See tähendab, et tõenäoliselt ei tule ka ohatist 🙂
Täna on mul vaba päev, nii et võtsin koju jõudes oma ravimid, veekannu, külmakoti ja arvuti ning kobisin voodisse. Hea uudis on jälle see, et verejooks peatus kiiresti. Praegu on suus ebameeldiv maitse, sest mulle pandi haavale pisike tampoonike mingi ravimiga. Valuvaigisteid olen seni võtnud ühe.
Aga nüüd… ma ei taha midagi ära sõnuda ja hõisata enne õhtut, aga vähemalt praegu ma saan küll öelda, et ma tunnen nii huult, keelt, iget ja hambaid selles suuosas. Kas võis tõesti minna õnneks ja närvid ei saanud kahjustada? Ma ei tea, aga praegu tundub küll nii. Või selgub see mingil põhjusel hoopis hiljem? Ei tea. Ootan ja vaatan.
Operatsiooni hind oli 150 eurot, tänu soodustusele maksin mina 135.
Nüüd paranen ja viimase hamba eemaldamise jätan järgmisse aastasse. Tasa ja targu. See viimane on muide täpselt samasugune :S