Sel neljapäeval saab täis viis nädalat breketite kleepimisest alakaarele ja ma pean iseenda ja ilmselt ka teie suureks üllatuseks mainima, et päris ära pole alumiste hammaste tundlikkus selle aja jooksul kadunud. Muidugi on see märgatavalt väiksem võrreldes esimese nädalaga ja söön südamerahuga kõike, aga näiteks võileiba hammustades on tundlikkusest ikka veidi märke.
Aga kirjutada tahtsin ma tegelikult hoopis sellest, kuidas ma jätkuvalt imestan selle üle, et pisikesed breketid ja kaar teavad täpselt, mida teha. Lisaks sellele, et mul alumisel kaarel esimesed hambad suures ruumipuuduses vaevlevad ja seetõttu puseriti asetsevad, on üheks mureks ka kaare “ebakorrapärane” kuju. See tähendab, et hambakaar ei ole päris kaarekujuline, vaid teeb umbes viienda hamba juures (vasakul) kerge jõnksu sisse. Seda on eriti hästi näha kaare järgi, mis samamoodi jookseb.
Viimastel päevadel olen aga tundnud, kuidas just selle viienda hamba juures midagi toimub. See ei ole valu, vaid mingisugune kerge ebamugavustunne, mida tunnen hommikuti. Eile õhtul hambaid niiditades panin tähele, et just sealkandis on hammaste vahed veidi laiemaks muutunud. Ma olen vist varemgi märkinud, et minu meelest on niiditamine parim viis saamaks aru, et midagi on jälle muutunud. Eriti juhul, kui muutused on olnud veel nii väikesed, et neid visuaalselt näha ei olegi. Nii ma siis niiditasin seal peegli ees ja rõõmustasin omaette, et asi toimib 🙂
Peegli ees oma suuõõnt jälle põhjalikult revideerides märkasin aga midagi, mis mind üldse ei rõõmustanud. Tundub, et kahe alumise esihamba vahele on tekkinud hambakivi ja see tegi mind küll õnnetuks. Samast kohast lasin hambakivi eemaldada jaanuari keskpaigas ja pärast seda on olnud (ausõna!) kogu suuõõne eest hoolitsemine ja suuhügieen eeskujulik ja ma lihtsalt ei mõista, kuidas see hambakivi jälle sinna tekkida võis. Guugeldades leidsin, et see ongi piirkond, kuhu hambakivi kõige sagedamini tekib ja mõnel inimesel tekibki see kiiremini kui teistel. Tegelikult see muidugi ei lohuta. Aga põhjuse hambaarsti juurde aeg kirja panna andis see küll. Niikuinii pean rutiinsesse kontrolli minema, sest ehkki ma olen vahepeal külastanud korduvalt nii ortodonti kui ka suukirurge, siis nemad teevad ikka oma tööd ja minu hambaarst oma tööd. Ja minu kodune ortodont teeb oma tööd, sest vahepeal olen jälle kaks korda kaare tuubi seest välja tõmmanud kogemata 🙂
Natuke niiditamise (see vist ei olegi tegelikult sõna) huumorit ka