Sildid

, , ,

Homme saab kaks nädalat kaarevahetusest ja 10 nädalat breketite panekust ja nüüd ma võin küll südamerahuga öelda, et muutusi on ka visuaalselt näha. Olen varem juba maininud, et muutusi on olnud tunda pidevalt: küll ei käi ülemine ja alumine hambakaar kokku, siis on esihambad loksuma hakanud ja nihkunud jne. Samas oli aga pilt, mis peeglist vastu vaatas üsna samasugune, mis enne breketeid. Selliseid pisikesi muutusi ma loomulikult silmaga ei märganudki, aga tunne, et miski seal suuõõnes toimub, on olnud kogu aeg olemas.

Päev pärast seda, kui mul traatkaar ära vahetati jõudis kohale hammaste tundlikkus ja minu hinnangul oli see seekord tugevam ja ebamugavam. Hambad olid ikka väga hellad, aga see ju käib kogu protsessi juurde. Endamisi isegi mõtlesin, et ongi hea- on kohe tunda, et hammastele avaldatakse survet ja on aeg laisklemine lõpetada. Mõne päeva pärast vaatasin peeglist hoolikalt hambaid ja juba siis tundus, et see kõige viltusem hammas, mis reast täitsa väljas on olnud ja mis oli breketravi alustamise peapõhjus on hakanud trügima hambaritta. Korra mõtlesin, et äkki see on lihtsalt soovunelm ja palusin elukaaslasel samuti üle vaadata. Ta on mul selline uimasevõitu ja väga midagi aru ei saanud, aga olgu öeldud, et ta ei saanud ka alguses aru, miks mul breketravi üldse vaja on 🙂

Oma kahtlustele sain aga kinnituse õe kaudu, kes kipub sageli lausa ülemäära kriitiline olema. Igatahes leidis ta, et hammas on “peaaegu nagu normaalsel inimesel”. See oli tema viis öelda, et asi hakkab ilmet võtma. Polnud küll teab mis kompliment, aga minu meele tegi väga rõõmsaks. Olen tähele pannud, et naeran nüüd veel rohkem. Enne tundus traatkaar kuidagi inetult kõver olevat, aga ka see on nüüd sirgem ja naeratan enesekindlamalt. Jah, pikk tee on veel minna ja hammas ei ole kaugeltki korralikul reas, aga ta liigub!

Tõestuseks väike pildike:
Image

Järgmise korrani!