Sildid

, , , , , , ,

Eile käisin järjekordsel visiidil Maxillas, et vahetada üla-ja alakaarel traat ära. Ausalt öeldes ootasin ma alakaare vahetust väga, sest juunikuus pandud elastne kaar kippus pidevalt tuubist välja tulema. Mõnel päeval tuli ühelt või teiselt poolt see välja pärast igat vähegi toekamat söögikorda ja see tegi mulle muret. Mu tore elukaaslane asetas selle küll iga kord tagasi, aga suvi on juba kord selline kaootiline aeg ja nii mõnigi kord juhtus, et olin ise näiteks nädalavahetuseks kuskile pärapõrgusse ära sõitnud ja sellised protseduurid olid raskendatud. Seega ootasin uut ja tugevamat kaart väga.

Visiit algas aga hoopis ülakaarega ja täiesti ootamatult ütles ortodont, et nüüd on aeg ülakaarele kummikett paigaldada. See tuli mulle ikka üllatusena, sest ma polnud üldse uurinud, mis etapid mind veel ees ootavad. Häbi on tunnistada, aga mu esimene mõte oli, et millisena see hambarida nüüd veel välja nägema hakkab? Kui nähtav see kummikett olema saab? Jube pealiskaudne. Aga paigaldatud see sai ja seejärel ka traat vahetatud. Pärast end peeglist vaadates sain kergendatult ohata, kummiketti pole ÜLDSE näha. Asjatundmatu inimene ei märka seda kohe kindlasti. Kummiketi puhul kuulsin veel hoiatust, et erinevalt metallist, kipub kumm väga hästi endasse võtma erinevaid toiduvärve, mistõttu tuleks tugeva pigmendiga toite süües ettevaatlik olla. Arst tõi näitena punapeedi, ohtra karriga maitsestatud road ja muud sellised söögid. Eks ma püüan neid vältida, et säilitada kummi ilusat heledat värvust
Alumistega oli ainult kaarevahetus ja saingi oma oodatud tugevama kaare ja täna, päev hiljem, annab see ikka väga tugevalt tunda. Mul on nii valus, et olen juba hakanud valuvaigisteid võtma. Samas olen rõõmus, et vähemalt ülakaar endast oluliselt märku ei ole andnud, nii et olukord on isegi hea.

Ortodondi kabinetist lahkusin aga väga laia naeratusega. Mu hea arst ütles, et seni on ravi kulgenud väga hästi: ülakaare hambad on kenasti reastunud ja tekkinud vahed mõnede hammaste vahel saavad kummiketiga ka kenasti korda. Samuti on alakaarel toimunud tagumiste hammaste liikumine ootuspärastelt ja järgmiseks visiidiks peaks olema ka eeshammaste ruumipuudus kadunud. Ma olen nii õnnelik selle üle ja mul on nii hea meel seda ülemist hambarida peeglist vaadata. Praegu ma juba kujutan ette, milline mu naeratus järgmise aasta septembris paistma hakkab. Imekaunis! (on küll pisut piinlik niimoodi öelda, aga ma olen tõesti rõõmus!)

Ühe uudise sain eilsel visiidil veel. Järgmisel visiidil võtab mind vastu juba uus arst, sest minu praegune arst, dr Kiviloo, suundub kohe-kohe lapsehoolduspuhusele. Mõnda aega asendab teda dr Ene Paal. Olen põnevil ja olen üsna kindel, et ka uue arstiga saab klapp olema hea. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on võimalik, et juba jaanuaris on dr Kiviloo osaliselt tagasi ja jätkame vanaviisi. Küllap ma annan siis ikka teada.

Seekord läks visiit maksma ootuspäraselt 66.50 eurot (2×35 (kaks kaart) – 5% soodustus).

Täna panen siia illustratsiooniks ühe pildi oma praegusest naeratusest. Nädala jooksul lisan uue postitusena ka pildi hambumusest, et näidata, milline see kummikett ikkagi on (ehkki ma kardan, et selle märkamatuse tõttu on seda pildil raske näha :))

IMG_20140820_220933