Head uut!

Sildid

, ,

Kuna siinpool on vahepeal olnud suuremat sorti tööalased muutused ja käsil on rohkem kui kunagi varem, siis on ka viimasest postitusest umbes paarsada aastat möödas. Samas tuleb tunnistada, et midagi ülemäära sensatsioonilist hambavaldkonnas vahepeal toimunud ei ole: breketid endiselt suus, kummisikuteid kannan ka endiselt ja kummikett on natuke värvi muutnud-usual stuff.

Minu viimane visiit ortodondi juurde pidi olema 12. detsembril, kuid mingil põhjusel jäi see ära ja see teeb mulle natuke muret. Nagu teada on minu enda ortodont endiselt lapsehoolduspuhkusel ja teda asendav arst on minu arusaama kohaselt selles kliinikus vaid teatud päeva(de)l kuus. Paraku on tal 12. detsembrile midagi ootamatut ette tulnud ja nii lükkus mu visiit enam kui 6 nädalat veel edasi. See tähendab, et kahe visiidi vahele jääb nüüd 12 nädalat. Ma ei tea, see vist on tegelikult Damonite puhul normaalne, aga ikkagi tundub, et aeg venib liiga pikaks. Või olen ma ülemäära kriitiline?

Praguseks olen breketeid kandnud umbes 9 kuud ja pool kuud ehk pisut enam kui pool oletatavast raviajast. Nüüdsest hakkab aeg tikusma selles suunas, et kantud on rohkem kui kanda jääb. Mulle on selline mõttekäik alati väga meeldivana tundunud. Aga soov neist vabaneda kasvab pidevalt…

Rohkem mul paraku praegu öelda ei olegi. Panen ühe pildi ka siia. Seda pilti nähes nägin ka ise esmakordselt, millisena breketid küljelt vaadates paistavad.

-3673392025690248941Ma reeglina uusaastalubadusi ei anna, aga praegu tundub mõistlik lubada, et järgmine postitus tuleb tiba väiksema vahega 🙂

 

Seitse ja pool kuud breketitega

Sildid

, , , , , , , ,

Nüüdseks olen jõudnud oma breketisaagaga nii kaugele, et pärast kaarevahetust või aktiveerimist hambad enam tundlikuks ei muutu. Möödunud reedel külastasin ortodonti ja just sellised protseduurid mind ees ootasidki: alumisel kaarel vahetati traat tugevama vastu ja ülemisel aktiveeriti. Kaarevahetuse üle alakaarel oli mul küll hea meel, sest vana traat kippus jälle tuubist välja tulema ja kuna see oli juba iseenesest üsna tugev traat, siis ei olnud selle tagasisaamine üldse kerge. Ahjaa, kummikett vahetati ka ära. Olin märganud, et seekord oli see mul värvi muutnud küll – karri värvis selle helekollaseks ja mind häiris see väga. Hoolimata hammaste korralikust pesemisest, tundus ikka, et hambad on jäänud kuidagi mustaks ja naeratus ei olnud kuigi kena.

Tavapärane valulik tundlikkus hammastel jäi aga tulemata. Vaid õrnalt tundsin, et jah, midagi on tehtud, aga võrreldes varasemate kordadega oli valu olematu.

Hea uudis minu jaoks oli ka see, et oktoobrikuu keskel tehtud tarkusehamba operatsioonist paranemine läks väga hästi. Valuvaigisteid vajasin vaid esimesel päeval ja siis ka nö igaks juhuks, põletiku hoidsin antibiootikumidega eemale, paiste ei läinud ja mitte midagi ei muutunud tuimaks ehkki närvide läheduse tõttu, mind selle eest hoiatati. Naljakas, et kõige keerulisem operatsioon kukkus lõppkokkuvõttes välja kõige paremini 🙂

Kummisikutit pean samuti edasi kandma, kuid ausalt öeldes olen ma sellega juba nii ära harjunud, et ei võta ka söömise ajaks enam suust ära. Praeguseks olen breketeid kandnud 7,5 kuud, nii et isegi pool ajast pole veel läbi saanud, aga mulle tundub, et edusammud on juba nii suured, et ootan kannatamatusega päeva, mil need mul ära võetakse 🙂

Vahepeal on blogi vastu jälle huvi tuntud ja üks lugu koos piltidega ilmus buduaar.ee portaalis. Mulle jäi mulje, et mõnele Buduaari-lugejale tundus, et olen läinud sama teed, nagu paljud blogipidajad ja teen Damon breketitele reklaami, saades ise midagi vastu. Keegi koguni pakkus, et saan selle eest oma breketid tasuta? Võin kinnitada, et kõik senised kulutused on ikka tulnud minu enda taskust ja mis reklaami puutub, siis …  lihtne on öelda häid sõnu ja “reklaamida” midagi, millesse ma ise usun. Heade sõnade eest ei pea mu meelest alati midagi vastu saama. Neid võiks niisamutigi tihedamini öelda. Breketid ja kauni naeratuse saavutamine on mulle väga olulised ja teades, kui palju see minu enda enesetunnet parandanud on, siis on mul alati hea meel, et keegi sama tee ette võtta otsustab.  Minu ainuke kahetsus seni on küll olnud vaid see, et ma ise kogu teekonda juba varem ette ei võtnud 🙂

Ja kui juba rahale jutt läks, siis seekordne visiit läks püsikliendi soodustusega maksma 71.25 euri (üks kaar aktiveerimisega, breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine, kummisikutite asetamine).

Sügisõhtud on käes. Sel aastal olen otsustanud pimeda aja, vihma ja pori üle mitte vinguda. Äkki läheb siis kiiremini mööda 🙂

Pilt tuleb Halloweeni-teemaline

punpkinbraces

Tarkusehamba eemaldamine vol 3

Sildid

, , , ,

Nii-nii! Kolm läinud, üks veel. Täna käisin eemaldamas kolmandat tarkusehammast, väljavalituks osutus alumine parempoolne.

Ausalt öeldes olin selle eemaldamise pärast pisut ärevil juba nädala alguses. Miks? Sest ma teadsin, et see hammas on halvas asendis, peaaegu horisontaalis ja takkapihta on ta veel kõverate juurtega. Samuti teadsin, et alumiste tarkusehammaste eemaldamisel on paranemine vaevalisem ja kui mul juba ülemistega kehvasti läks, siis võib arvata, et ees on rasked ajad.

Ja arsti juurde jõudes läks olemine veelgi masendavamaks. Kirurg vaatas röntgenpilti ja ütles, et hamba asend ja kõverad juured talle muret ei tee. Nendest tõsisemaks pidas ta juuretippude lähedust tundenärvidele. Sain teada, et suure tõenäosusega saavad närvid hamba eemaldamisel vigastada,  see omakorda põhjustab igemes, huules, keeles ja hammastes tuimust (sel suupoolel) ning tundlikkus võib taastuda kuudega, mõnikord aastatega ja harvemal juhul ei taastugi.

See tegi mu nii õnnetuks ja eks mu üleüldine närvilisus aitas ka kaasa ja korra oli tõesti tunne, et ma hakkan juba sealsamas nutma. Samas saime mõlemad arstiga aru, et ruumi on vaja ja eemaldamisest ei pääse. Mis seal ikka, viskasin siis pikali.

Tuimestussüst tehti alguses nelja kohta. Enne alustamist küsis õde kirurgilt, kas puuri ka vaja läheb. Vastus oli, et läheb küll ja mitte vähe. Ohjah. No ja siis alustati. Lõiget ma ei tundnud, puurimisest tingitud vibratsiooni aga küll. Vahepeal tundsin kerget valu ja sain mõned süstid juurde. Siis hakati sikutama ja ragistama. Ma olin enne lõikust otsustanud, et hoian silmad kinni, et ei peaks nägema neid veriseid instrumente ja minu meelest oli see õige otsus. Aga mingi hetke pärast kuulsin, kuidas arst ja õde omavahel arutasid, et vaata, kui kõver see juur ikka on. Ma siis vaatasin ka ja nägin, et mu hammas oli kirurgil käes. See oli küll üllatus. Ülemiste puhul läks nende väljasaamisega ligi tund ja märksa probleemsem alumine tuli välja 20 minutiga. Fantastiline!

Oma tuima näoga läksin ostsin apteegist antibiootikumid ja valuvaigistid ja tulin koju. Pärast kahte eelmist operatsiooni olen ma koju jõudes nutma hakanud, sest mul on endast alati nii kahju olnud, aga täna oli teisiti. Mul oli nii hea meel, et operatsioon läks kiiresti ja suhteliselt valutult ja ma ei tundnudki ennast eriti õnnetuna. Ja suunurk jäi terveks! See tähendab, et tõenäoliselt ei tule ka ohatist 🙂

Täna on mul vaba päev, nii et võtsin koju jõudes oma ravimid, veekannu, külmakoti ja arvuti ning kobisin voodisse. Hea uudis on jälle see, et verejooks peatus kiiresti. Praegu on suus ebameeldiv maitse, sest mulle pandi haavale pisike tampoonike mingi ravimiga. Valuvaigisteid olen seni võtnud ühe.

Aga nüüd… ma ei taha midagi ära sõnuda ja hõisata enne õhtut, aga vähemalt praegu ma saan küll öelda, et ma tunnen nii huult, keelt, iget ja hambaid selles suuosas. Kas võis tõesti minna õnneks ja närvid ei saanud kahjustada? Ma ei tea, aga praegu tundub küll nii. Või selgub see mingil põhjusel hoopis hiljem? Ei tea. Ootan ja vaatan.

Operatsiooni hind oli 150 eurot, tänu soodustusele maksin mina 135.

Nüüd paranen ja viimase hamba eemaldamise jätan järgmisse aastasse. Tasa ja targu. See viimane on muide täpselt samasugune :S

tarkus2

tarkus1

Jälle ikaldus

Sildid

, , ,

Käisin täna lõunapausi ajal mööda apteeke kolamas. Eesmärgiks oli endale soetada Oral-B Superfloss hambaniit, mis on GUM’i Ortho kõrval teine breketikandjatele  mõeldud niit. Varem olen maininud, et GUM mulle ei sobinud, kuna niit oli jäme ja minu hammaste vahele ei mahtunud.

Kõigepealt muidugi uurisin veidi, mida Superfloss endast kujutab. Tootja kodulehel oli sellele antud üsna hävitavaid hinnanguid ja eks see veidi murelikuks ikka tegi. Siis vaatasin YouTube’ist ühe kasutaja videot selle kasutamisest ja otsustasin ikkagi proovida. Muidugi ma tean, kuidas hambaniiti kasutada, aga ma soovisin videost näha, kas Superfloss on piisavalt õhuke, et mulle sobida. Tundus, et oli.

Muidugi asusin kohe õhinaga katsetama. Pakendis on 50 niidijuppi, mis ei ole rullis, vaid hoopis eraldi. Tõmbasin ühe välja ja uudistasin: mõnus tugevdatud ots, siis selline jämedam niidiosa ja siis…õhuke niit! Algus oli paljutõotav. Aga midagi on ikka valesti… Millegipärast ei mahu ka see õhuke osa mu hammaste vahele, õigemini on seda sinna saada pea võimatu. Niidiosa ei ole Oral-B teistele niitidele sarnaselt selline libe ja sile, vaid kare. Kui ma lõpuks selle (mõningast jõudu kasutades) hammaste vahele sain, siis lagunes see laiali ja hambad muutusid valulikuks. Igasugune tahtmine seda uuesti proovida on kadunud, nii et nüüd jääb 48 niidijuppi mul ilmselt seisma. Back to square one 😦

20141013_130754

Breketikandja vaevad-kommenteeritud väljaanne

Sildid

,

Täna teen veel ühe täiesti random postituse, sest töö tahab ära tappa ja ma tunnen, et pean vahepeal pea klaariks saama ja muudele asjadele mõtlema.

Mõni aeg tagasi juhtus mulle ette, üks tumblr.com sait, kus olid kenade tekstikastikeste sisse kirja pandud breketikandjate mured-vaevad. Mõne kastikese puhul oli selline tore äratundmisrõõm, aga üsna palju oli seal väljatoodud ka selliseid probleeme, mille peale ma pole tulnudki. Mine tea, võib-olla olengi ma üks õnnelik breketikandja, kelle igapäeva elu brekud vähe segavad, aga raske on ka uskuda, et teised nii hirmsasti kannatavad. Jagan neid kastikesi siin ka. Kõik need on leitavad saidilt bracesproblems.tumblr.com ja mõned ka Pinterestist. Tõlkima ma neid ei hakka, pole vast mõtet.

Here goes

1

Vastab tõele. Venivaid ja nätskeid maiustusi (näiteks iiriseid, kummikomme) on tõepoolest ebamugav süüa ja mina olen sellest loobunud. Esiteks jäävad need breketitesse kinni ja teiseks kardan ma, et tõmban kuskilt midagi lahti. Kõik muud maiustused on aga siiani sama hästi kaubaks läinud kui varem.

2

Riis on muidugi just paraja suurusega, et traadi alla kenasti mahtuda, aga sama hästi tuleb see sealt ka välja ja muude söökide seast ma riisi just esile ei tõstaks.

3

Minul pole seda veel juhtunud. Hirm on küll, aga kuna kogemus puudub, siis ei ole veel erilist frustratsiooni tundnud 🙂

4

Aaa, vot seda teen ma küll. Mitte kõikide toitude puhul, aga näiteks õunad ja muud kõvemad söögid lõikan küll pisikesteks tükkideks. Pärast kaarevahetust või aktiveerimist lõikan ka pehmemad söögid pisikesteks tükikesteks. On mugavam lihtsalt.

5

Võõras mure, sest pole närimiskummi märtsist saati suhu pannud. Samas kujutan ette, et võib päris jube olla küll 🙂

6

🙂

7

Hahaa, seda on juhtunud, aga olen jälile saanud enne, kui keegi märganud on. Pisike peegel kotipõhjas on alati abiks 🙂

9

Nii hull vast ei ole, aga ega see just kõige meeldivam aeg ole. Mina olen vist iga kord valuvaigistit võtnud.

10

Traat on lahti tulnud. Korduvalt. Aga ma ei ole hakanud sellega mängima, vaid lasknud kellelgi võimalikult kiiresti tagasi panna. Põske on torkinud ja haiget teinud küll 🙂

11

Ma võin ilmselt garanteerida, et mitte iial ei hakka keegi nii arvama. Hammaste puhastamine lihtsalt võtab breketitega kauem aega, seal pole midagi imestada. Ükski breketikandja ei soovi, et halva suuhügieenitõttu ravitulemus kannataks.

12

Haaa, on juhtunud.

13

Ma olen elastikuid nii vähe veel kandnud, et unustamiseni pole jõudnud. Loodetavasti ei jõua ka.

14

Sama jutt – pole ilmselt kandnud elastikuid veel piisavalt kaua, et nendega mingisuguseid äpardusi ette oleks tulnud.

15

No miks ma peaks üldse suu pihta löögi saama? Pole juhtunud (ka mitte kogemata) seega ei teagi, kuidas see tunduda võiks. Ilmselt mitte meeldiv.

16

Kipub küll nii olema. Minul on seest katki olnud mõlemad põsed (traatide otste kohalt) ja ka alahuul, pärast alumistele hammastele breketite kleepimist. Vaha aitab 🙂

17

No ma loodan ikka pooleteise aastaga hakkama saada 🙂

18

Seda küsimust kuuleb päris palju, jah. Ma laulan tavaliselt ikka oma pooleteise aasta laulu ja aja ütlen sõltuvalt sellest, mis kuu parasjagu on

19

Ei jäta. Eriti.

20

Ausõna, seda pole veel kordagi juhtunud ja ilmselt ei juhtu ka. Isegi kui ise arvan, et neid on tunda, siis ühtegi kaebust pole seni tulnud 🙂

21

Sellisel juhul on valus. Ikka aeg-ajalt juhtub 🙂

22

Ise ei mängi, aga olen foorumitest lugenud, et puhkpilli mängimine võib olla breketitega raskendatud. On vist olemas spetsiaalsed kummipadjakesed, mis sellisel puhul aitavad.

23

Mul ei ole selliseid vanavanemaid või vanatädisid – onusid, kes seda teeks. Sõbrad-tuttavad ka õnneks ei tee, nii et never happened. Aga eks ta valus ilmselt ole 🙂

24

Jälle see riis 🙂 Ma ei tea, minu jaoks ei erine see näiteks tatrast ja mingeid probleeme pole olnud 🙂

25

Vot selle üle olen küll hirmus tänulik, et niimoodi pole juhtunud. Ei taha väga mõeldagi 🙂

26

Selleteemalised huumoripildid ajavad mind iga kord naerma. Ma siiralt loodan, et ei minu ega ka ühegi teise breketikandjaga niimoodi ei lähe

27

Minu armastus suhkru vastu on aastatega kasvanud sõltuvuseks ja kuna ma sellest lahti saada ei tahagi (veel. Kui aeg on küps, siis hakkan vaikselt tagasi tõmbama), siis on magusaletid ja kommipoed minu jaoks endiselt sama ahvatlevad nagu alati. Ja vastu panna ei suuda.

28

Ma olen üsna kindel, et tänapäeval ei kanna keegi breketeid enam nii kaua. Kui ma eksin, siis on mul nii õnnetust juhtumist ääretult-ääretult kahju 😦

29

Hahaa, jälle, pole juhtunud, sest ega tegelikult selliseid sööke-roogasid, mille kohta ma ise ütleksin “orthodontic nightmare” väga polegi. Kui vaja, saab kõigega hakkama.

31

Armid paranevad 🙂

32

Minu puhul on konksud väga taga, nii et huuled pole veel kuhugi kinni jäänud 🙂

33

Oeh, breketid nüüd küll kedagi koledamaks ei tee. Kui keegi end tõesti niimoodi tundma peaks, siis jääb vist üle ainult lohutada, et see aeg saab läbi ja järgneb hoopis toredam – perfektse naeratuse- aeg. Mina pole end kunagi nii tundnud. Ma vist ei lubakski seda.

34

Hahaa, mõnikord on küll selline tunne, aga veega loputades ja keelega kaasa aidates, saab kõigest lahti 🙂

35

Ma ei tea, kas on minu sõbrad-tuttavad lihtsalt nii diskreetsed ja viisakad, aga ma ei kujuta sellist situatsiooni ka jälle ette 🙂

36

Oma arust pole seda teinud. Ja isegi kui olen, siis pole sellest mulle teada antud 🙂

37

Oh, arvaks nad siis, et ma 15 olen, aga mult pole pea aasta isegi mitte dokumenti poes küsitud. Breketid ka nooremaks kuidagi ei teinud 😦

38

Päriselt?

39

Ega ei ole jah just maailma aktraktiivsem nägu siis, aga kuna ma teen seda ainult oma vannitoas, siis väga häbenema ei pea. Ja jällegi, see on ravi loomulik osa, mis seal ikka põdeda 🙂

Nii, tumblrist said pildid otsa, mina kulutasin pool tundi ja pean hakkama uuesti tööd tegema. Pea sai klaariks ja blogiruumi kõvasti raisatud:)

Suur pildipostitus

Sildid

, , ,

Woah!Kaks postitust lühikese aja jooksul?? Suhteliselt laisa blogipidaja jaoks üsna uskumatu liigutus. Tegelikult on asi selles, et hiljuti valisin oma üüratust fotokogust välja pilte, mida tahaks ilmutada. Ilmutamiseks valisin välja 250 viimase 6-7 aasta jooksul tehtud fotot. Aga see pole tegelikult üldse oluline. Tähtis on see, et neid fotosid sirvides nägin uuesti tervet hunnikut pilte, kus mu hambad on NII KOLEDAD. Ja kuna ma pole pärast esimest paari postitust oma hammastest enne breketeid eriti pilte lisanudki, siis panen siia nüüd neid terve hunniku. No ja et asi väga nutuseks ei kisuks, panen mõned pildid viimase poole aasta jooksul toimunud muutustest ka. Läheb lahti!

Enne breketeid:

Kevad 2006

Kevad 2006

Talv 2005

Talv 2005

Kevad 2012

Kevad 2012 (reeglina selliste peapaeltega ei käi. Ilmselt oli midagi tähistada:))

Kevad 2012

Kevad 2012 (puuder on vist koju jäänud)

574643_3649113419767_1032399569_3289197_1900810120_n

– Kevad 2012 (Maailma kõige ägedama inimesega. Puuder on jälle kodus)

DSC01050
– Kevad 2012

- Talv 2007?

– Talv 2007?

13
-Sügis 2013
15

Nüüd mõned vähe kaunimad pildid. Breketeid olen selleks ajaks kandnud kolm kuud

Kolm kuud brekudega

Jalgrattta renoveerimine
Jalgrattta renoveerimineJalgrattta renoveerimine

Fotod: T. Haljand

Pärast poolt aastat breketitega

20140914_191341

Nii! Nüüd on tükiks ajaks eneseeksponeerimisega kõik. Ma arvan 🙂

Septembrikuu visiit

Sildid

, , , , , , , ,

Eile oli mul suur au kohtuda asendusarst Ene Paaliga, kes mõnda aega mu kikude reastamise eest hoolt kannab. Arsti kohta on mul öelda ainult positiivseid sõnu: sõbralik, professionaalne ja seletas, miks mingi liigutus vajalik on.

Seekord oli esimene kord, kui mul traatkaart ei vahetatud. Toimus vaid breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine. Täna, päev hiljem, on veidi tundlikuks muutunud vaid alakaar, aga võrreldes eelmiste kordadega on see tühiasi.

Küll aga vahetati ära kummikett, millest ma endiselt ei ole jõudnud pilti teha. Ehkki mulle tundus, et olin eelmise kummiketi eest hästi “hoolitsenud” ja vältisin teadlikult tugevama värvipigmendiga sööke, et see ikka kena ja hele hoida, siis uue ketiga võrreldes tundus, et mõnevõrra oli eelmine siiski tumedamaks muutunud. Ortodont ise oli aga koguni imestunud, et kummikuett nii heledana õnnestus hoida. Eks ma proovin uue eest sama hästi hoolitseda.

Uuendusena kannan nüüd kummisikuteid. Õigemini ainuses-kummisikutit. Vaatasime ühes arstiga peeglist mu hambumust ja märkasime, et kui paremal pool käivad hammaste sik-sakilised read kenasti kokku, siis vasakul on veel väike nihe ja ka hammaste keskjoon on paar millimeetrit nihkes, nii et nüüd tõmbame ülakaare paika.

Panen siia internetist leitud pildi, et näidata, milline üks sikuti (elastik) välja näeb:

kummisikutid

Allikas: hambaarst.ee

Minul kinnitub sikuti alakaarel kuuendale hambale kleebitud breketi külge (tegelikult on see vist tuub, mille küljes on pisike konksukene) ja ülakaarel silmahambale kinnitatud breketi “naga” otsa. Kandma peaks neid ööpäevaringselt, kuid hammaste pesuks ja söömiseks võib eemaldada. Samuti ütles arst, et kui hambad on pärast aktiveerimist tundlikud, siis võib sikutite kandmisega alustada mõni päev hiljem, et mitte lisavalu põhjustada.

20140927_133248

Sellises nunnus põdrapildiga pakendis nad on
20140927_133335

Küsisin ka käitumisjuhiseid, kui peaksin vahepeal kolmanda tarkusehamba eemaldama (aeg on kirja pandud oktoobrisse) ja sain vastuseks, et kui suus on niikuinii “segased ajad”, siis võib jätta väikese vahe sikutite kandmisse. Eks ma vaatan, kuidas seekord see eemaldamine läheb ja otsustan enesetunde järgi.

Igatahes tundub, et ravi edeneb kenasti ja ootan huviga järgmisi etappe. Järgmine visiit on planeeritud 31. oktoobriks.

Ahjaa, vahepeal tegin ühe ebaõnnestunud ostu. Kuna mind tüütas tavalise hambaniidiga tegutsemine ära, sest see on nii ajamahukas ja tülikas, otsustasin lõpuks osta endale spetsiaalselt breketikandjatele mõeldud hambaniidi, millel on tugevdatud ots ja mida on lihtne kaare alla viia.
Hakkasin katsetama ja tõepoolest –  niit läheb kenasti ja lihtsalt kaare alla, aga … see niit oli nii jäme. Minu jaoks see nagu ei olnudki niit vaid nöör või pael. Minu kitsaste hambavahede vahele oli seda võimatu saada ja päris jõudu ma ka kasutada ei tahtnud. Kindlasti on inimesi, kellele see väga hästi sobib ja kelle jaoks see on hea abivahend, aga mina pean vähemalt praegu kindlaks jääma oma vanadele-headele õhukestele Oral-B’dele. GUM’i niidi andsin ära.

pahaniit

Allikas: hygieneproductshopper.com.
Ideaalne oleks, kui saaks kombineerida GUM’i tugevdatud otsa ja Oral-B õhukese niidi. Siis oleks õhtused protseduurid eriti mugavad.

Maksma läks seekordne visiit tavapärased 66.50 (breketsüsteemi kontroll ja ligatuuride aktiveerimine 2×30 + kummisikutite asetamine 10. No ja siis muidugi püsikliendisoodustus -5%).

Kõik. Kõht läks tühjaks selle hambajutu peale 🙂

Breketivaba postitus :)

Siin on nüüd üks täiesti asjassepuutumatu postitus, aga kuna ma olen positiivseid emotsioone täis, siis teen selle ikkagi ära.
Jooksin eile oma esimese täispika maratoni ehk viimase kuue kuu ponnistused Tammelinna tänavatel ja terviseradadel tasusid lõpuks ära.

IMG_20140914_192208

See oli väike kõrvalekalle. Vabandust 🙂

Pool aastat breketitega

Sildid

, , , , , ,

Tegelikult saab täpselt pool aastat täis küll alles laupäeval, aga kuna ma juba tean, et laupäeval ma arvuti taha ei satu ja ka nädala ülejäänud päevad mööduvad eriti töiselt (ei mingit sotsiaalmeediat), siis on õigem selline kokkuvõttev postitus ära teha nüüd.

Kuus kuud peaks olema täpselt kolmandik ajast, mil ma üldse breketeid kandma pean. Mis on kuue kuu jooksul muutunud? Kõige olulisem ja ägedam muutus on loomulikult see, et hambad on sirged! Mu ülakaar on praegu tõesti kaunilt paika loksunud ja seda on peeglist nii mõnus vaadata. Mõtlesin, mis ma mõtlesin aasta tagasi, aga praegust hambarida ei osanud ikkagi kuidagi ette kujutada. Alumised hambad peavad veel pisut liikuma ja siis on ka see rida sirge. Viimasest kaarevahetusest on muutunud veel niipalju, et hambakaared on hakanud jälle paremini omavahel kokku käima. Vahepeal oli asi selles osas ikka päris nukker-kokkupuutepindu oli vaid 2-3 ja toidu mälumine oli üsna keeruline. Ebamugav ka. Ma muidugi loodan, et ma midagi nüüd ära ei sõnu, aga tundub, et selles osas liigub asi paremuse poole.

Tean, et olen teile võlgu pildi kummiketist. See on mul kogu aeg meeles, aga alati tuleb midagi ette ja seda pilti ei ole mul ikka veel. Õnneks pole aga kummikett vahepeal värvi muutnud, nii et ühel päeval ma selle pildi ikka siia lisan.

Blogiga juhtusid vahepeal aga naljakad asjad. Eks ma olin teadlik (ja selle poole ka püüdlesin), et breketite kohta infot guugeldades siia blogisse välja jõutakse, aga ikkagi tuli mulle üllatusena, kui Damon breketsüsteemist selle blogi valguses lugu sooviti kirjutada. Mis mul selle vastu sai olla. Nii ilmuski Äripäeva lisalehes Terviseuudised lugu minu senisest koegmusest Damon’itega ja natuke blogist ka. Võimalik, et lähiajal kirjutan ka ise sel teemal midagi, aga seda peab veel natuke arutama 🙂

20140827_091732

Mis edasi? Järgmine visiit ortodondi juurde on juba vähem kui kolme nädala pärast (26. septembril) ja siis ootab mind ees juba uus arst. Vaatame, kas tuleb lihtsalt kaartevahetus või liigume edasi ja tuleb midagi veel juurde. Millalgi peaksin vist hakkama elastikuid kandma, aga praegu ei ole mul aimugi, kas ja kuidas ja millal.

Kuna pühapäeval toimub ka Püha Üritus 2014 ehk Tallinna maraton, siis saab läbi ka see aeg, mil intensiivne trenn nädalakava dikteeris. Sellele mõeldes panin endale dr Tiigimäe-Saare juurde ka uue aja pisikeseks operatsiooniks. On aeg eemaldada alumised tarkusehambad ja kuna senised suuõõne-operatsioonid üsna vaevaliselt mul möödunud on, siis on juba praegu väike närv sees. Aja sain 16. oktoobriks. Pean ortodondiga nõu ja kui talle tundub, et opi võiks ära teha, siis teen ära.

Niimoodi heietada on päris mõnus. Jaah…ehkki mul on ravi algusest möödas alles kuus kuud ja aasta ootab veel ees, siis olen viimasel ajal üsna tihti mõelnud juba sellest, kuidas oleks naeratada ilma breketiteta. Mõtlen juba, et pärast eemaldamist tahaks teha korraliku sooda- või pärlipesu ja ehk ka valgendada, aga katsun end vaos hoida, sest sinnani on tõesti veel aega.

ortho

Kui lugeda kokku kõik selleaastased külastused hambaarsti, ortodondi ja suukirurgi juurde, siis olen hambaarsti tooli sel aastal istunud 10 korda ja tõenäolilselt istun vähemalt neli korda veel. Kõlab nagu hobi 🙂

Järjekordne kaartevahetus, kummikett ja uus ortodont

Sildid

, , , , , , ,

Eile käisin järjekordsel visiidil Maxillas, et vahetada üla-ja alakaarel traat ära. Ausalt öeldes ootasin ma alakaare vahetust väga, sest juunikuus pandud elastne kaar kippus pidevalt tuubist välja tulema. Mõnel päeval tuli ühelt või teiselt poolt see välja pärast igat vähegi toekamat söögikorda ja see tegi mulle muret. Mu tore elukaaslane asetas selle küll iga kord tagasi, aga suvi on juba kord selline kaootiline aeg ja nii mõnigi kord juhtus, et olin ise näiteks nädalavahetuseks kuskile pärapõrgusse ära sõitnud ja sellised protseduurid olid raskendatud. Seega ootasin uut ja tugevamat kaart väga.

Visiit algas aga hoopis ülakaarega ja täiesti ootamatult ütles ortodont, et nüüd on aeg ülakaarele kummikett paigaldada. See tuli mulle ikka üllatusena, sest ma polnud üldse uurinud, mis etapid mind veel ees ootavad. Häbi on tunnistada, aga mu esimene mõte oli, et millisena see hambarida nüüd veel välja nägema hakkab? Kui nähtav see kummikett olema saab? Jube pealiskaudne. Aga paigaldatud see sai ja seejärel ka traat vahetatud. Pärast end peeglist vaadates sain kergendatult ohata, kummiketti pole ÜLDSE näha. Asjatundmatu inimene ei märka seda kohe kindlasti. Kummiketi puhul kuulsin veel hoiatust, et erinevalt metallist, kipub kumm väga hästi endasse võtma erinevaid toiduvärve, mistõttu tuleks tugeva pigmendiga toite süües ettevaatlik olla. Arst tõi näitena punapeedi, ohtra karriga maitsestatud road ja muud sellised söögid. Eks ma püüan neid vältida, et säilitada kummi ilusat heledat värvust
Alumistega oli ainult kaarevahetus ja saingi oma oodatud tugevama kaare ja täna, päev hiljem, annab see ikka väga tugevalt tunda. Mul on nii valus, et olen juba hakanud valuvaigisteid võtma. Samas olen rõõmus, et vähemalt ülakaar endast oluliselt märku ei ole andnud, nii et olukord on isegi hea.

Ortodondi kabinetist lahkusin aga väga laia naeratusega. Mu hea arst ütles, et seni on ravi kulgenud väga hästi: ülakaare hambad on kenasti reastunud ja tekkinud vahed mõnede hammaste vahel saavad kummiketiga ka kenasti korda. Samuti on alakaarel toimunud tagumiste hammaste liikumine ootuspärastelt ja järgmiseks visiidiks peaks olema ka eeshammaste ruumipuudus kadunud. Ma olen nii õnnelik selle üle ja mul on nii hea meel seda ülemist hambarida peeglist vaadata. Praegu ma juba kujutan ette, milline mu naeratus järgmise aasta septembris paistma hakkab. Imekaunis! (on küll pisut piinlik niimoodi öelda, aga ma olen tõesti rõõmus!)

Ühe uudise sain eilsel visiidil veel. Järgmisel visiidil võtab mind vastu juba uus arst, sest minu praegune arst, dr Kiviloo, suundub kohe-kohe lapsehoolduspuhusele. Mõnda aega asendab teda dr Ene Paal. Olen põnevil ja olen üsna kindel, et ka uue arstiga saab klapp olema hea. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on võimalik, et juba jaanuaris on dr Kiviloo osaliselt tagasi ja jätkame vanaviisi. Küllap ma annan siis ikka teada.

Seekord läks visiit maksma ootuspäraselt 66.50 eurot (2×35 (kaks kaart) – 5% soodustus).

Täna panen siia illustratsiooniks ühe pildi oma praegusest naeratusest. Nädala jooksul lisan uue postitusena ka pildi hambumusest, et näidata, milline see kummikett ikkagi on (ehkki ma kardan, et selle märkamatuse tõttu on seda pildil raske näha :))

IMG_20140820_220933