Kirjutasin selle postituse valmis juba reedel, kuid jätsin igaks juhuks avaldamata, sest arvasin, et lasen emotsioonidel ja mõtetel pisut settida ja vaatan, millise pilguga mõne päeva pärast asjadele vaatan.
Reedel käisin üle kahe kuu jälle ortodondi juures korralisel visiidil ja täiesti julgelt võib selle visiidi märksõnadeks pidada ELASTIKUID. Üla- ja alakaarel traati ei vahetatud ja vaid pingutati veidi ja vahetati üleval kummikett, aga muutus toimus kummisikutite kandmises.
Kui varem kandsin kummisikutit vaid vasakul pool ja diagonaalis ülevalt alla, nii et üleval kinnitus üks ots silmahamba külge ja all teine ots alakaare kuuenda hamba külge selliselt …
… siis nüüd on kõik… risti-rästi. Sikuti kinnitub korraga kolme kohta, niimoodi moodustubki kolmnurk ja välja näeb see selline:
(tegu pole minu suu ja hammastega, vaid otsingu käigu leitud pildiga, mis on identne minu omaga. Ise pole enda suust veel pilt jõudnud teha)
Kuna sikutid on mõlemal pool, siis ei saa suud eriti laialt lahtigi teha. Just tahtsin haigutada, aga …no ei saanud korralikult. Söömise ajaks hakkan neid ilmselt nüüd ära võtma ja vähemalt praegu tundub, et ilma peeglita on nende tagasisaamine pisut raskendatud. Ka hammaste tundlikkus oli pärast visiiti ja ilmselt tänu sikutitele sel korral natuke tugevam kui paaril viimasel korral. Esimesel ööl ärkasin koguni keset ööd üles, et üks valuvaigisti endale otsida. Päris tugevalt on tunda, et sikutid on kolme kohta kinnitudes ikka väga pingul ja minu harjumus naeratada nii, et suu on laialt lahti jääb ilmselt mõneks ajaks tahaplaanile-lihtsalt ei saa 🙂
Mäletan, et kui möödunud aasta oktoobris kummisikutid mulle esmakordselt peale asetati, siis lugesin hiljem erinevatest foorumitest, et nende korrektne kandmine võib aidata kaasa raviaja lühenemisele. Siis mõtlesin, et need, kes elastikuid hooletult kannavad on ilmselt natuke lohakad ja mitte parimale ravitulemusele orienteeritud. Nüüd aga mõeldes järgnevatele kuudele, siis arvan, et täiesti vabalt võin minagi unustada need tagasi asetada, kui näiteks olen söömise ajaks ära võtnud, aga kavatsen olla hoolikas ja endale pidevalt korrutada, et elastikute korrektne kandmine on vaid minu enda hüvanguks ja tulemus on perfektne naeratus.
Mis seal salata, natuke tõmbas see reedene visiit tuju alla ja tundub, et breketivaba aeg liigub kuskile kaugesse tulevikku ja ei paistagi kuskilt. Loodetavasti tuleb tuju millalgi tagasi.
Maksma läks seekordne visiit 66.50 (kahe kaare aktiveerimine+ kummisikutid-5% püsikliendi soodustus)
Vaatasin vahepeal tehtud pilte ja näen, et olen pilditegemise ajaks sikuti ära võtnud-jube edevus…
Selliselt naermine on praegu välistatud. Pilt tehtud veebruaris.
Ei hakanud tuttava nägu siin ära udutama, las olla 🙂
Ma imestan iga kord, kui kalliks sul need visiidid lähevad. Isegi kui mul kaks kaart välja vahetati (enamasti oli aktiveerimine + ühe kaare vahetus), ei läinud kunagi üle 35 euro. Ja tegu on kaugeltki mitte odava hambaravikeskusega Tallinna südalinnas.
Ohjah, kallivõitu on kogu see asi küll. Ma isegi ei ole praegu kokkuvõtet teinud, kui palju mul seni raha kulunud on-niimoodi paari kuu tagant ca 70 eurot maksta pole midagi, aga kui see kõik kokku lüüa, siis on täitsa võimalik, et see summa ehmatab ära 🙂
Ühe vääääga korraliku reisi saaks kogu selle raha eest, mis sul kokku kulub 🙂 Aga no, loodetavasti on vähemalt lõpptulemus superluks ja pärast seda on sul minu meelest lausa kohustus televisiooni tööle kõpsutada. Ikka sellisele kohale kus tuleb kaamera ees olla, siis saavad kõik su kaunist hambakaart nautida :), sest ilu ei sünni patta panna, seda tuleb näidata.
Haa, tegelikult on lõpptulelmus aimatav ja see on nii kena, et just sellepärast mul ongi viimasel ajal see soov breketitest lahti saada kogu aeg suurnenud. Aga kuna ma oma praegust tööd hirmsasti naudin, siis väga kaamera ette ei kipu 🙂
Minul võeti breketid ära selle aasta alguses, täpset kuupäeva ei mäletagi enam 🙂
Igatahes mäletan samuti kummisikutite aega. Igakord välja sööma minnes kakkusin need ära ja peitsin salvrätiku sisse, et hiljem tagasi panna. Aga unustasin tihti need koos salvrätikuga ikka taldrikule 🙂 Taskupeegel ja väike hambavahehari oli sel ajal ja üleüldse breketite kandmisajal käekotis kohustuslik.
Sulle soovin aga kannatlikku meelt ning lõpptulemus saab olema kindlasti väga ilus ja särav naeratus! 🙂
Oeh, ma olen oma kummisikutitega üsna hädas. Söögi ajaks võtan ära ja sageli juhtub, et unustan tagasi panna ja siis on endal süümekad 😦 Tavapäraselt on taskupeegel ja hambavaheharjad mul ka alati kaasas, aga just hiljuti olin reisil ja pisike harjake jäi koju. Õnnetuseks pakuti hommikusöögiks mooniseemnetega saiakest ja siis oli küll tükk tegu, et kõik seemned välja saada-iseäranis kogunesid need kummiketi taha.
Aitäh Sulle heade soovide eest, enam vast pole palju kannatada-lõpp juba paistab 🙂