Sildid

, , , , , ,

Tegelikult saab täpselt pool aastat täis küll alles laupäeval, aga kuna ma juba tean, et laupäeval ma arvuti taha ei satu ja ka nädala ülejäänud päevad mööduvad eriti töiselt (ei mingit sotsiaalmeediat), siis on õigem selline kokkuvõttev postitus ära teha nüüd.

Kuus kuud peaks olema täpselt kolmandik ajast, mil ma üldse breketeid kandma pean. Mis on kuue kuu jooksul muutunud? Kõige olulisem ja ägedam muutus on loomulikult see, et hambad on sirged! Mu ülakaar on praegu tõesti kaunilt paika loksunud ja seda on peeglist nii mõnus vaadata. Mõtlesin, mis ma mõtlesin aasta tagasi, aga praegust hambarida ei osanud ikkagi kuidagi ette kujutada. Alumised hambad peavad veel pisut liikuma ja siis on ka see rida sirge. Viimasest kaarevahetusest on muutunud veel niipalju, et hambakaared on hakanud jälle paremini omavahel kokku käima. Vahepeal oli asi selles osas ikka päris nukker-kokkupuutepindu oli vaid 2-3 ja toidu mälumine oli üsna keeruline. Ebamugav ka. Ma muidugi loodan, et ma midagi nüüd ära ei sõnu, aga tundub, et selles osas liigub asi paremuse poole.

Tean, et olen teile võlgu pildi kummiketist. See on mul kogu aeg meeles, aga alati tuleb midagi ette ja seda pilti ei ole mul ikka veel. Õnneks pole aga kummikett vahepeal värvi muutnud, nii et ühel päeval ma selle pildi ikka siia lisan.

Blogiga juhtusid vahepeal aga naljakad asjad. Eks ma olin teadlik (ja selle poole ka püüdlesin), et breketite kohta infot guugeldades siia blogisse välja jõutakse, aga ikkagi tuli mulle üllatusena, kui Damon breketsüsteemist selle blogi valguses lugu sooviti kirjutada. Mis mul selle vastu sai olla. Nii ilmuski Äripäeva lisalehes Terviseuudised lugu minu senisest koegmusest Damon’itega ja natuke blogist ka. Võimalik, et lähiajal kirjutan ka ise sel teemal midagi, aga seda peab veel natuke arutama 🙂

20140827_091732

Mis edasi? Järgmine visiit ortodondi juurde on juba vähem kui kolme nädala pärast (26. septembril) ja siis ootab mind ees juba uus arst. Vaatame, kas tuleb lihtsalt kaartevahetus või liigume edasi ja tuleb midagi veel juurde. Millalgi peaksin vist hakkama elastikuid kandma, aga praegu ei ole mul aimugi, kas ja kuidas ja millal.

Kuna pühapäeval toimub ka Püha Üritus 2014 ehk Tallinna maraton, siis saab läbi ka see aeg, mil intensiivne trenn nädalakava dikteeris. Sellele mõeldes panin endale dr Tiigimäe-Saare juurde ka uue aja pisikeseks operatsiooniks. On aeg eemaldada alumised tarkusehambad ja kuna senised suuõõne-operatsioonid üsna vaevaliselt mul möödunud on, siis on juba praegu väike närv sees. Aja sain 16. oktoobriks. Pean ortodondiga nõu ja kui talle tundub, et opi võiks ära teha, siis teen ära.

Niimoodi heietada on päris mõnus. Jaah…ehkki mul on ravi algusest möödas alles kuus kuud ja aasta ootab veel ees, siis olen viimasel ajal üsna tihti mõelnud juba sellest, kuidas oleks naeratada ilma breketiteta. Mõtlen juba, et pärast eemaldamist tahaks teha korraliku sooda- või pärlipesu ja ehk ka valgendada, aga katsun end vaos hoida, sest sinnani on tõesti veel aega.

ortho

Kui lugeda kokku kõik selleaastased külastused hambaarsti, ortodondi ja suukirurgi juurde, siis olen hambaarsti tooli sel aastal istunud 10 korda ja tõenäolilselt istun vähemalt neli korda veel. Kõlab nagu hobi 🙂