Sildid

,

Homme saab mul täis kolm nädalat breketikandjana. Mis on selle ajaga toimuud? Esiteks on kadunud täielikult hammaste tundlikkus,  mis tähendab, et saan nüüd jälle süüa ka tahkemat toitu. Samas pean tunnistama, et olen ikkagi veidi ettevaatlik ja muretsen üsna palju, et äkki tuleb traat või koguni mõni breket lahti. Nagu eelmisel korral kirjutasin, siis külastasin nädal pärast breketite panemist jälle ortodonti, sest olin traadi tuubi seest välja tõmmanud. Arst asetas selle kenasti tagasi ja näitas ette, kuidas ma seda tulevikus ise teha saaksin.
Teiseks tunnen ma endiselt, et alumine ja ülemine hambakaar ei käi kokku nii nagu varem. Midagi on üleval muutunud, aga ilmselt on suuõõs ikkagi nii väike, et iga pisimgi muutus annab tunda, sest silmaga ei ole seni veel mitte midagi näha.

Uurin hambaid ja eriti neid viltuseid aeg-ajalt küll põhjalikult, aga liikumist pole täheldanud. Samas tundub mõnikord, justkui oleks hambad “lahtisemad”. Ma ei tea, võib-olla see ainult tundub nii. Järgmise postitusega panen pildi ka kaasa 🙂

Nii, mis veel? Õhtused pikad hambapuhastused on nüüd juba rutiiniks muutunud ja olen ka tagumiste hambavahede puhastamisel üsna vilunud. Ja üks asi, mis on vahepealsete nädalate juures eriti positiivne on see, et breketid on sundinud tegema toidusedelis väga teadlikke valikuid. Maailma suurima magusasõbrana olin ma harjunud ikka iga päev šokolaadi või komme sööma ja ega see ei pidanud alati just maailma kõige kvaliteetsem kraam olema. Nüüd on aga igasugused kummikommid ja muud kleepuvad ja venivad maiustused üsna välistatud. Isegi ei taha neid.
Homme on ees teise ülemise tarkusehamba eemaldamine. Arvestades mu eelmist kogemust, siis ma isegi ei hakka mõtlema, et kõik läheb hästi ja edukalt. Kuna tean, et see homne hammas on eelmisest veel kõrgemal, siis olen juba ette valmis hullemaks. Sel korral palun kindlasti ise juba alguses antibiootikumid endale välja kirjutada, ehk aitab see seekord põletikku vältida ja seeläbi tagada edukama paranemise.

Image

Veidi selline tunne on küll 🙂