Sildid

, ,

Täna tõmmati mul esimene tarkusehammas välja. Õigemini, mitte ei tõmmatud, vaid lõigati. Ma mõtlen praegu,  et ma ei ole tegelikult ju eriline viriseja ja vinguja, aga blogisse kirjutades kipun seda ikka tegema. Või on see juhuslik?

Igatahes läksin täna hambaarsti juurde oma esimest tarkusehammast välja võtma. Nagu mainitud, siis ei ole mul 27-aastasena ükski neljast tarkusehambast lõikunud. Kõik on kuskil lõualuus olemas, aga välja tulla ei taha. Välja otsustasin need arstide soovitusel tõmmata põhjusel, et nad kunagi mu loodetavasti sirget hambarida uuesti sassi ei hakka ajama.

Arsti kabinetis võtsin istet kell 15.00. Kiiresti tehti tuimestus ja juba alguses kõlasid üsna kurjakuulutavalt arsti sõnad, et siin läheb nüüd küll kõiki instrumente tarvis. Tuimestus oli tugev, nii et sisselõiget igemesse ma ei tundnudki, üleüldse seda igemes ja lõualuus surkimist väga tunda ei olnud, aga seda oli KUULDA. See ongi otseses mõttes ragin, mis sealt kostub ja mida ka tunda on. Minu õnnetuseks oli mu hammas väga üleval ja väga tugevalt kinni, nii et arstil tuli pidevalt sinna „teed juurde rajada“. Sikutas, mis ta sikutas, aga hammas välja ei tulnud. Õde hoidis pead kinni, suunurk rebenes katki, põsk valutas ja arst muudkui sikutas. Vahepeal kuulsin sõnu, et meie ponnistusi kroonib peagi edu. Ausalt, see lohutas. Ma proovisin küll vapper olla, aga tundsin, kuidas käed rusikasse läksid ja mingil hetkel toetusin ainult kandadele ja õlgadele, sest refleksi tagajärjel keha lihtsalt tõusis. Ma kujutan ette, et kõrvalseisjale võis see üsna koomiline pilt olla.

40 minutit hiljem tuli mu kangekaelne hammas välja. Mul oli täiesti ükskõik, mis edasi saab, vähemalt ei ole enam seda sikutamist. Arst tegi mõned õmblused ja luges sõnad peale, mida tohib teha ja mida mitte.

Praegu on lõikusest möödas viis tundi ja olen võtnud ühe valuvaigisti, kui tundsin, et tuimestus hakkab üle minema.  Praegu on jälle valutama hakanud. Õrnalt immitseb haavast ka verd ehkki olen marlitampoone peale pannud ja jääkotti ka põse vastas hoidnud. Paistetust praegu ei ole, aga see võib tulla homme.  Kuna mul puudub hammaste eemaldamisel varasem kogemus, siis ma ei oska hinnata, kui head tööd arst tegi ja kuidas mul praegu läinud on.  Ma väga loodan, et paari päeva pärast on seis parem , sest täpselt nädala pärast on uus operatsioon ja seejärel juba breketid. Praegu tundub täiesti võimatu, et kaks päeva pärast lõikust on võimalik suud lahti hoida.

Ahjaa, ja nüüd veel üks asi, mis mind veidi hämmastas, nimelt hind. Ma olin arvestanud, et maksimaalne summa sellise hamba eemaldamisel on umbes 150 eurot. Teiste kogemustele tuginedes lootsin, et on vähem. Nojah, minu arve tuli kokku 177, 46 eurot ja see on mu 5 % soodustusega (lisahamba või lõikumata tarkusehamba eemaldamine 159,80 + kirurgiline haava korrastamine ja revisjon 18+ injektsioonanesteesia 9). Minu meelest on seda isegi sellise keerulisema juhtumi puhul veidi liiga palju. Või ei ole?

Pilti endast täna ei pane, sest mul on millegipärast jälle selline tunne, et ma olen üks suur õnnetusehunnik. Viimati tundsin end nii pärast mandlioperatsiooni.

One down, three to go.

Image